Teadlased on jõudnud järeldusele, et
paljudest vananemisvastastest nippidest näib tõepoolest töötavat vaid üks: söö
vähem. Tarbitud kalorite hulga mõõdukas piiramine võib keskmist eluiga pikendada
koguni viie aasta võrra.
Kui iluoperatsioonid võivad inimese vaid väliselt nooremaks muuta, on igasuguste reklaamitud vananemisvastaste nõksude suhtes skeptilised teadlased pidanud nentima, et kaloritarbimise piiramine mitte ainult ei vähenda mõnede haiguste riski, vaid võimaldab mingil moel ka keharakkudel kauem tervetena püsida, kirjutas LiveScience.
"On piisavalt tõendeid, et kaloritarbimise piiramine vähendab paljude levinud haiguste riski, muuhulgas näiteks vähi, diabeedi ja südamehaiguste ohtu,” ütles Saint Louis’i ülikooli teadlane Edward Weiss, kes eelmisel nädalal avaldas väiksema kaloritarbimise kasulikkuse tagamaid selgitava artikli. „Inimesed saavad nii oma eluiga oluliselt pikendada.”
Enamik eksperte nõustub üldise rusikareegliga: söö alates 25 eluaasast 15 protsenti vähem ning sa võid lisada oma elueale 4,5 aastat. Kuigi enamik katseid on praegu läbi viidud loomade peal ning inimeste uurimistulemused on alles esialgsed, ei näe teadlased mingit põhjust, miks sarnane meetod ei võiks toimida ka inimestel.
Teadlased pole veel kindlaks teinud, miks kaloritarbimise piiramine vananemist aeglustab, kuid ideid neil on. Arvatakse, et nii saab vähendada ainevahetuse määra ning seetõttu toodab keha vähem kudesid kahjustavaid vabu radikaale. Väiksem kaloritarbimine vähendab kilpnäärme hormooni trijoodtüroniini (T3) hulka, mille tulemusena aeglustuvad ainevahetus ning kudede vananemine.
Weiss ja tema kolleegid uurisid mittesuitsetavaid normaalkaalus hea tervise juures olevaid mehi ja naisi vanuses 50-60 aastat. Vabatahtlikud jagati kolme rühma: kaloritarbimist piirav rühm, trennirühm ja kontrollrühm. Kaloritarbimist piirav rühm loobus päevas 300-500 kalorist (tavaline terve täiskasvanu peaks päevas tarbima umbes 2000 kalorit). Trennirühma vabatahtlikud sõid edasi tavapärastes kogustes ning treenisid regulaarselt.
Kuigi nii trennirühma kui ka vähem kaloreid tarbinud rühma kuulunud inimeste keharasva sisalduses toimusid sarnased muutused, vähenes vaid kaloritarbimist piiranud inimestel kilpnäärme hormooni T3 tase. Siiski on vaja veel põhjalikumaid uuringuid, et kindlalt väita, kas T3 taseme vähendamine aeglustab tõepoolest vananemist.
Muidugi ei väida teadlased, et treenimine inimesele kasu ei too – kahtlemata suudab tugev ja treenitud keha haigustele paremini vastu pidada. Samal ajal võiks aga meeles pidada, et aeg-ajalt magustoidust loobumine või vahepalana krõpsupaki asendamine näiteks võileivaga võib eluiga oluliselt pikendada. See hind ei ole maksmiseks liiga kõrge.
Seotud lood
Geenimanipulatsiooni abil õnnestus
teadlastel pikendada organismi eluiga kümme korda. Kui samasugune eluea pikendus
läheks korda ka inimese puhul, võiksid inimesed ühel päeval elada 800 aastani.
Oleks see üldse võimalik?
Selleks, et kaua elada ei pea mitte
meeletult treenima, vaid tuleb lihtsalt vähem süüa.
Teadlased avastasid, et insuliini
kogusel võib olla ülioluline roll eluea pikendamises. Avastusest võib olla
kasu vananemisvastaste ravimite loomisel.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.