USA börsidele valmistavad jätkuvalt muret
kinnisvaralaenude finantseerijad Fannie Mae ja Freddie Mac, kelle aktsiad
kaotasid täna börsipäeva alguse seisuga pea poole oma väärtusest. Teiseks
mureallikaks on täna uue rekordini kerkinud naftahind.
Fannie Mae ja Freddie Maci aktsiahindu kukutavad kartused, et ettevõtted ei oma piisavalt kapitali elamuturu madalseisust välja tulemiseks. Fannie Mae aktsia kukkus 40 protsenti, Freddie Maci aktsia odavnes 45 protsenti. Valge Maja ametnikud kaaluvad kas ühe või mõlema ettevõtte riiklikku ülevõtmist, ütles Graham Fisher Co analüütik Joshua Rosner, kes kohtus eile ametnikkonnaga.
Jaemüügiketi Wal-Marti ja Walt Disney aktsiahinnad kukkusid, kui naftabarrel ületas 146 dollari piiri. Naftahinna tõus sööb suure osa tarbijate sissetulekutest. Naftahinna tõusu taga on jätkuv kriisioht Lähis-Idas, aga ka tööliste streik Brasiilias ning sõjaline tegevus Nigeerias, mis tõotavad ohustada naftaga varustamist.
Laiapõhjaline indeks S P 500 kaotas New Yorgi aja järgi kella 10:27ks 1,3 protsenti, vähenedes 1 237,49 punktini. Tegu on viimase kahe aasta madalaima tasemega. Dow Jonesi tööstuskeskmine kaotas 1,4 protsenti, kukkudes 11 067,32 punktini. Peamiselt tehnoloogiaaktsiaid jälgiv Nasdaqi koondindeks libises miinusesse 1,2 protsenti, indeks on 2 231,02 punkti peal.
Seotud lood
Fannie Mae ja Freddie Mac on USA suurimad
eluasemelaenufirmad, mis on kinnisvarahindade langusest ning halvaks läinud
laenudest usalduskriisi sattunud.
USA börsilangus venitas S P 500 indeksi
langusperioodi pikimaks pärast 2004. aastat. Mure kodulaenude finantseerijate
Fannie Mae ja Freddie Maci pärast vedas 11 aasta madalseisu pangaaktsiad.
Alumiiniumitootja Alcoa ja kemikaalitootja
Rohm Haas juhtisid tõusule kaevandus-ja keemiaaktsiad ning S P 500
indeks kosus kahe aasta madalseisust. Börsitõusu kärpis aga naftabarreli
5-dollariline hinnatõus.
Enne Aasia turgude avamist andis USA
valitsus pühapäeva öösel teada päästeplaani kahe raskustesse sattunud
hiiglasliku kodulaenufirma Fannie Mae ja Freddie Mac aitamiseks.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.