Enne Aasia turgude avamist andis USA
valitsus pühapäeva öösel teada päästeplaani kahe raskustesse sattunud
hiiglasliku kodulaenufirma Fannie Mae ja Freddie Mac aitamiseks.
Kokku on nende kahe portfellis või nende tagatisega enam kui 5 triljoni dollari eest USA kodulaene, mis on pea pool kogu turust.
USA valitsus teatas, et taotleb Kongressilt volitust oma olemasolevat laenulimiiti (2,25 miljardit dollarit) kodulaenufirmadele märkimisväärselt suurendada ning ajutiselt nende aktsiatesse investeerida, kirjutas Financial Times.
USA keskpank aga teatas, et annab Fanniele ja Freddiele juurdepääsu n.ö hädaabilaenudele samadel alustel kui pankadele „kui see peaks vajalikuks osutuma”.
Päästeplaan pandi kokku pärast seda kui Fannie ja Freddie aktsiad läinud nädalal järsult kukkusid, kartuses, et kodulaenuhiiud on kinnisvarakrahhi kiiluvees maksejõuetuks muutunud. Kahjumite katteks napib kapitali.
Päästeplaan läheb kaugemale kui juleti loota, kirjutas Financial Times. Sisuliselt on valitsus valmis kodulaenufirmadesse süstima nii laenuraha kui aktsiakapitali ning vajadusel Fanniet ja Freddiet ka üle võtma.
See näitab kui suur on USA valitsuse mure võimalike tagajärgede pärast, mida Fannie ja Freddie kollaps kaasa tooks. See hävitaks investorite niigi kõikuma löönud usalduse USA kapitaliturgude ja dollari vastu.
Seotud lood
Fannie Mae ja Freddie Mac on USA suurimad
eluasemelaenufirmad, mis on kinnisvarahindade langusest ning halvaks läinud
laenudest usalduskriisi sattunud.
Taltumise asemel on USA kinnisvaraturult
mullu alanud finantskriis ikka alles laienemas, riskides saata uue šokilaine üle
maailma finantsturgude.
USA finantsaktsiad tegid viimase kaheksa
aasta suurima languse. Languse taga võib taaskord näha kartust pangandussektori
kriiside jätkumise ees.
USA hommikuse börsitõusu taga võib näha
rahandusministeeriumi plaani toetada kodulaenude finantseerijaid Fannie Maed ja
Freddie Maci.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.