Käesoleva aasta esimese kuu kuuga teenis AS
Eesti Krediidipank ligi 40 miljonit krooni puhaskasumit. Krediidipanga
bilansimaht 30. juuni seisuga oli 4,93 miljardit krooni ning omakapital 353,4
miljonit krooni.
Klientide hoiuseid oli pangas I poolaasta lõpuks sarnaselt aasta algusega kogusummas 3,24 miljardit krooni, sealhulgas tähtajalisi hoiuseid 1,3 miljardit ning nõudmiseni hoiuseid 1,94 miljardit krooni, teatas pank. Eraisikute hoiuste kogumaht kasvas poolaastaga 150 miljoni krooni võrra 1,37 miljardi kroonini.
Krediidipanga laenuportfelli maht oli 2008. aasta juuni lõpus 2,63 miljardit krooni, suurenedes poolaastaga 12% võrra. Üldisest majandusolukorrast tulenevalt suurenes I poolaastal tagasimaksetega viivitavate klientide arv. Krediidipank tegi I poolaastal eraldisi ebatõenäoliselt laekuvate nõuete katteks täiendavat 4,15 miljonit krooni ehk 0,16% laenuportfellist. 30. juuni seisuga on pank moodustanud eraldisi ebatõenäoliselt laekuvate nõuete katteks kokku 14 miljonit krooni ehk 0,53 % laenuportfellist.
Krediidipanga juhatuse esimehe Andrus Kluge sõnul olid panga I poolaasta majandustulemused ootuspärased. „Oleme igati rahul Krediidipanga hoiusetoodete populaarsusega Eesti inimeste seas. Samuti ei olnud kinnisvaraturu madalseisust tulenev ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kasv panga jaoks üllatuseks ning jäi varem prognoositu piiridesse,“ ütles Andrus Kluge.
Seotud lood
Tänasest võtab Krediidipank kasutusele
Krediidipanga baasintressi, mida kasutatakse lisaks 6 kuu EURIBORile
intressiarvestuse alusena osade ujuva intressiga krooni- ja eurolaenude
väljastamisel, teatas pank.
Krediidipank teatas täna, et tõstab alates
homsest, 16. juulist oluliselt tähtajaliste euro-, USA dollari ja Eesti krooni
hoiuste intressimäära.
Krediidipank teenis käesoleva aasta 9 kuuga
63,8 miljoni krooni puhaskasumit, mis on aastatagusest ajast 4,5 miljonit krooni
ehk 6,6% vähem.
Käesoleva aasta esimese poolaasta
auditeerimata majandustulemuste kohaselt teenis Läti pank Parex
banka 191,5 miljonit krooni kasumit. See on aga pea 50% vähem kui
2007. aasta samal perioodil.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.