Argentiina teadlased püüavad välja
selgitada, kui suurt osa mängivad lehma seedeprotsessides tekkivad gaasid kliima
soojenemises.
Selleks paigutati katses osalevate lehmade selga plastkotid, mis püüavad kinni kõik gaasid, mis lehmal seedides tekivad. Katses osales kümme lehma ning neile oli makku juhitud toru, mille kaudu gaasid liikusid otse looma seljas olevasse kotti, teatas Reuters.
Argentiinas kasvatatakse üle 55 miljoni veise, riik on üks juhtivaid loomalihatootjaid maailmas.
Uuringu tulemused olid teadlastele üllatuseks: tavaline 550 kilogrammi kaaluv lehm suudab päevas toota 800 – 1000 liitrit kasvuhoonegaase, sealhulgas metaani.
Metaan on kasvuhoonegaasina 23 korda tõhusam kui kliima soojenemise põhisüüdlaseks nimetatud süsinikdioksiid. Kasvuhoonegaasid takistavad atmosfääril jahtumist. Metaani eraldub ka prügimägedest, söekaevandustest ja lekkivatest gaasijuhtmetest.
Uuringust selgus, et 30 protsenti Argentiinas atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasidest on pärit veistelt. Nimelt on veise seedeelundkonna eripäraks, et seal tekib suurtes kogustes metaani.
Nüüd püüavad teadlased leida veistele uusi söötasid, mis soodustaks veiste seedimist ning vähendaks ühtlasi seedimise käigus tekkiva metaani hulka. Nii on ilmnenud, et kui lehmade ninaesise moodustavad ristik ja lutsern, aga mitte jõusööt, väheneb kasvuhoonegaaside emissioon veerandi võrra.