Advokaadibüroo
Sorainen advokaat Karin Madisson ütles aripaev.ee-le, et teda häirib
kõige rohkem see, et kahjumis firmad saavad kapitali vähendada võlausaldajaid
teavitamata.
Madissoni sõnul on aktsiakapitali vähendamisel kaks peamist põhjust, millest üks on tulumaksuseaduse muudatused ja teine praegune majanduse nigel seis. "Ma usun, et enamasti on siiski tegemist maksuküsimusega," kommenteeris Madisson tänavusi miljonitesse kroonidesse küündivaid kapitali vähendamisi ja arvukaid ettevõtete likvideerimisi.
"Kuni aasta lõpuni saab aktsiakapitali võtta välja nii, et tulumaksu ei maksa," lisas Madisson. "See puudutab ettevõtteid, kellel läheb hästi. Teine põhjus, miks aktsiakapitali vähendatakse, võib olla aga majanduse olukord. Omakapital ei tohi langeda madalamale kui pool aktsiakapitalist. See tähendab, et 5 miljoni kroonise aktsiakapitaliga firma peab hoidma netovara 2,5 miljoni krooni tasemel."
"Oluline märk on netovara suurus. Kui kapital on n-ö ära söödud, teenib firma kahjumit. Omakapital ja netovara on sünonüümid," selgitas Madisson. Ühtlasi pani ta südamele, et võlausaldajad jälgiksid, mis firmades toimub ning oleksid kursis oma äripartnerite majandustulemustega.
"Mis minu jaoks on äriseadustiku puudus," rääkis Madisson, on see, et kui omanik tahab lihtsalt raha välja võtta, siis peab ta avaldama aktsiakapitali vähendamise teate ametlikes teadetes ja võlausaldajaid kirjalikult teavitama. Kui ta tahab aga aktsiakapitali vähendada kahjumi katteks, siis ta võlausaldajaid teavitama ei pea."
Nii võivad paljud võlausaldajad üleöö avastada, et võlgnikud on kapitali vähendanud nende selja taga ja kunagine miljonitesse küündiv aktsiakapital vastab nüüd vaid osaühingu miinimumnõudele - 40 000 kroonile.
"Kui nüüd mõni juhuslikult avastab, et tema võlausaldaja on aktsiakapitali vähendanud ja kirjalikku teadet pole saatnud, on põhjust muutuda ärevaks," tunnistas Madisson aripaev.ee-le. Ka ettevõtte likvideerimise puhul peaks võlausaldajaile teated saatma, aga tihtipeale seda ei tehta.
Madissoni sõnul pole suurt vahet, kas osta oma osasid ja aktsiaid tagasi või vähendada kapitali. Tagasiostu saab vormistada kiiresti, kuid see võimaldab ettevõttest raha välja võtta vaid 10% osade või aktsiate eest. Kapitali vähendamise protsess kestab seitse kuud. "Reeglina ei taha raha saaja nii kaua oodata," kommenteeris Madisson.
Kapitali vähendamise teeb samas mugavaks see, et firma omanik ei pea tehingut Eestisse vormistama tulema. Tagasiostu puhul on see aga vajalik - omanik peab ilmuma notari juurde, ent tal on paari nädalaga raha juba käes.
"Neile, kes alles praegu ärkavad, ütleksin, et kohtult saab taotleda ka erandit (1. jaanuarist - toim) varasemaks väljamakseks," rääkis Madisson ja lisas, "selle vajadust peab aga väga hästi põhjendama."
Seotud lood
Suurärimees Guido Kundla ütles
aripaev.ee-le, et oleks ta teadnud avalikku tähelepanu vältivast kapitali
vähendamise moodusest, oleks ta seda kindlasti ka kasutanud.
AS Tallinna Börs vähendab aktsiakapitali
rohkem kui 16 miljoni krooni võrra, selgub Ametlikest Teadaannetest. Erinevalt
kinnisvarafirmast Redmont Invest, mis kärbib kapitali kahjumi katmiseks,
tiivustab börsi peatselt lõppev maksuvabastus.
Suurärimees Guido Kundla aktsiaselts
Redmont Invest vähendab mulluse kahjumi katmiseks kapitali 1 miljoni kroonini.
Krediidiinfo näitab firmal ka kerget maksuvõlga.
Uue tulumaksuseaduse künnisel vähendavad
firmad massiliselt aktsiakapitali. Suurima summa, üle 161 mln krooni, võtab
ettevõttest Viru hotelli omanik.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.