Moskva on juba kolmandat aastat järjest
tunnistatud maailma kõige kallimaks linnaks, selgub konsultatsioonifirma Mercer
viimasest elukalliduse uuringust.
Teisele kohale on jõudnud Tokyo, mis mullu veel oli neljas, koha võrra on kolmandaks langenu London. Neljanda koha hõivas 6 kohta tõusnud Oslo, viies on Seoul. Maailma odavaim linn aga on uurimuse kuueaastase ajaloo jooksul jätkuvalt Paraguai pealinn Asunción.
Uurimuse aluseks on New Yorgi elatustase, mida tähistab 100 punkti. Sellega võrreldes on Moskva elukallidus 142,4 punkti, olles möödunud aasta tulemusest pea 8 punkti võrra kõrgem. Asuncióni indeks on 52,5 punkti. Erinevalt möödunud aasta tulemustest on sel aastal lõhe kalleima ja odavaima linna vahel veelgi suurenenud.
Merceri uurimisjuht Yvonne Traber ütles, et praegune turuolukord on maailmas viinud dollari jätkuvale nõrgenemisele, mis euro ja mitme teise valuuta tugevnemisega on edetabelis kaasa toonud suuri muudatusi.
„Kuigi traditsiooniliselt kallid Lääne-Euroopa ja Aasia linnad on endiselt 20 esimese seas, on tabelis ülespoole rühkinud Ida-Euroopa, Brasiilia ja India linnad. Samas on sellised kohad nagu Stockholm ja New York võrdluse järgi muutunud odavamaks,“ sõnas ta.
Nii on näiteks Riia aastaga tõusnud 72. kohalt 46ndale (90,4 punkti), Praha 49. kohalt 29ndale (96 punkti), Varssavi 67. kohalt 35ndale (95 punkti).
Võrdlusalus New York asub ise seitse kohta kaotanuna 22. kohal. Odava dollari tõttu on edetabelis madalamale langenud ka teised USA linnad.
Meile lähematest linnadest on kõrgetel kohtadel veel Helsingi (21), Peterburi (18), Stockholm (31), Kopenhaagen (7).
Merceri uuring hõlmab 143 linna kogu maailmas, mõõtes üle 200 toote hinda igas linnas. Mõõdetavate hindade seas on näiteks eluasemekulud, transport, toit, rõivad, majapidamistarbed ja meelelahutus.
Seotud lood
Eesti elanike arvates peaks Eesti osalema
tuleval aastal Moskvas toimuval Eurovisiooni lauluvõistlusel, näitab
rahvusringhäälingu tellitud küsitlus.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.