Panganduskontsern UniCredit teatas, et peab
Kesk- ja Ida-Euroopa riike haavatavaks, kelle peamiseks väljakutseks
kujuneb inflatsioon. Balti riikide majandus jahtub kiirelt.
Balti riikide majanduslikud väljavaated on selgelt halvenenud võrreldes 2008. aasta algusega. Selle põhjuseks on kasvav makromajanduslik tasakaalutus, kinnisem krediiditurg ja ülekuumenenud kinnisvaraturg.
Eriti Eestis ja Lätis näib pidurdumine toimuvat kiiremini kui oodatud, ning SKP kasvu prognoos on 2008. aastal 0,1% Eestis ja 2% Lätis. Leedu majandus näib momendil vastupidavam ning majanduskasvuks prognoositakse 4,7%.
Kinnisvara hinnamull on lõhkenud kiirelt eriti Lätis, kus kinnisvaraturu arenemine viimastel aastatel ei olnud nii sujuv kui ülejäänud Balti riikides. Riias on korterihinnad näiteks kukkunud käesoleva aasta algusest juunini 25%. Elamuturu stagnatsiooni märke on sagenenud ka Eestis, pärast seda, kui kinnisvara müük kukkus 30% 2008. aasta II kvartalis.
Suured jooksevkonto kõikumised, ulatuslik sõltuvus välisvahenditest ja kõrge inflatsioonisurve on toonud Kagu-Euroopale sarnased väljakutsed nagu Balti riikidele. Seetõttu on oluline jälgida jooksevkonto defitsiidi finantseerimist.
Samas usuvad UniCredit Grupi analüütikud, et kuigi piirkonnas tuleks arvestada kasvu teatava stabiliseerumisega, siis tänu üldiselt seni tugevatele majandusnäitajatele ei ole vaja karta raske maandumise stsenaariumit, mis on hetkel realiseerumas Balti riikides.
„Eelkõige on selle põhjuseks, et (Kagu-Euroopa - toim) piirkonna kinnisvaraturus on vähem õhku kui Baltikumis, teiseks on regiooni majandusstruktuur märksa mitmekesisem ja kodumaine konkurents toimib, kolmandaks, kuigi ka riigid kogesid laenuuputust, juhtus see märksa varasemas arengustaadiumis,“ kommenteeris UniCredit Grupi Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni peaökonomist Debora Revoltella.
Eeldatav SKP kasvutempo on 2008. aastal neis riikides seega üsna kõrge: Rumeenias 6,8%, seejärel Serbias 6,2%, Bulgaarias 6%, Bosnia-Hertsegoviinas 5,8% ja Horvaatias 4%.
Keskmiseks aastase majanduskasvu kiiruseks 2008-2010 on Kesk-Euroopas 4,6%, Kagu-Euroopas ja Balti riikides 5,1% ning „laiema Euroopa“ piirkonnas 6%.
Samas paljastab globaalse majanduskeskkonna nõrkus kõikjal kohalikke probleeme. „Konkreetselt on üles kerkinud kohaliku kasvu finantseerimine rahvusvaheliste säästudega,“ selgitas Revoltella. Enim riigivälisest rahastamisest sõltuvad pangandussektorid on Baltikumis, Ukrainas, Kasahstanis ja Rumeenias. Jooksevkonto tasakaalustamist vajavad enim Balti riigid ja Kagu-Euroopa.
Seotud lood
Unicrediti aruandest selgub, et Eestist
voolas ülemaailmse likviidsuskriisi ajel välja ligi 17 miljardit krooni
spekulatiivset raha.
Claudio Zucchelli ja Dag Kirsebom
kirjutavad oma äsja ilmunud Eesti majanduse raske maandumise raamatus, et
eestlaste olulisim staatusesümbol on äsja pestud ning päikeses särav
luksusauto.
Dv.ee kirjutab, et spetsialistide hinnangul kukub kinnisvaraturg
veel 20-30% ja kõige valusama löögi saavad sellest SEB Pank ning
Swedbank.
UniCredit kirjutab oma ülevaates, et
peaaegu iga kümnes kinnisvaraettevõtte laen läks viimase aasta jooksul
hapuks.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.