Venemaa välisministeerium levitas
"tundmatuks jääda soovinud diplomaadi" kaudu sõnumit, et Moskva ei talu USA
õpetussõnu ning võib üleüldse katkestada suhted Washingtoniga, vahendab Marko
Mihkelson oma ajaveebis.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutab, et nii teravat tooni pole Moskvast kuulda olnud juba pikka aega. Õigupoolest meenutab see väga külma sõja aegset retoorikat, mida Moskva on asunud teravamaks tuunima alates Vladimir Putini Müncheni kõnest läinud aasta veebruaris.
Smolenski väljaku "mitteametliku teadaande" seekordseks otseseks ajendiks oli USA vabariiklasest presidendikandidaadi John McCaini äsjane Venemaa-kriitiline intervjuu ABC-le, kus ta rääkis taas kord vajadusest Venemaa kui mittedemokraatlik riik G8st välja heita. Lisaks ta rääkis sellestki, et Putin juhib jätkuvalt Venemaad ning et demokraatlik maailm peaks ohjeldama Moskva kasvavaid ambitsioone.
Seotud lood
Venemaa tõusis Ühendriikide riigivõla
kreeditoride seas kaheksandale kohale. Ajakirja Finance andmetel oli Venemaa osa
selle aasta 30. juuni seisuga 2,5%, ehk 65,5 miljardit dollarit.
Esmaspäevasel NATO kohtumisel tabas Venemaa
esitatud Euroopa Turvalisusleppe plaani kahtlustav vastuvõtt, kuna arvatakse, et
see nõrgendab praegusi liitlasi.
Eile oli USA kongressi esindajatekojas
riigi jäämurdelaevastiku asju arutades kõne all, et administratsioon peaks kohe
muutma oma suhtumist Arktika arengusse.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.