Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere
ütles, et juulis tõusid tarbijahinnad 0,7 protsenti, millest peaaegu pool tuli
kuu alguses jõustunud alkoholiaktsiisist.
Lindpere märkis, et kuigi eelmise aasta juuliga võrreldes on hinnatase endiselt 11,1 protsenti kõrgem, on üldise majanduse jahenemise tõttu sisemajanduslik inflatsioon järjekindlal alanemistrendil. Palgatõus on küll aeglustunud, kuid praeguse majandusseisu jaoks on endiselt vajalik kodumaiste survete edasine alanemine.
"Tööstuskaupade aastane hinnatõus alanes juulis 2 protsendini. Jaanuar ja juuli on nii Eestis kui ka enamikes Euroopa riikides kujunenud allahindluste perioodiks. Eestis tehti käesoleva aasta juulis kestvuskaupadele küll suuremaid hinnasoodustusi kui eelnenud aastal, ent Euroopa keskmisest jääb see endiselt maha – allahindlusprotsent on madalam ning katab väiksemat osa kaubavalikust. Kuigi üksikute kaupade allahindlused poes on ulatuslikud, jääb keskmine rõivaste ja jalatsite hindade alanemine 1-2 protsendi piiresse, Euroopa Liidus keskmisena on alanemine peaaegu 5 protsenti," rääkis ta.
Lindpere sõnul kujundas väliskeskkonnas juulis hinnatõusu peamiselt nafta. Tänu mootorikütusele jätkus euroalal inflatsiooni tõusulaine, jõudes 4,1 protsendini. Viimaste nädalate jooksul on toornafta viimaks tublisti odavnenud ning see loodetavasti takistab väliskeskkonna inflatsioonil endises tempos edasi kerkida.
"Toornafta hind mõjutab otseselt Eestisse imporditava maagaasi ja seeläbi ka soojusenergia hinda, mistõttu on oluline, kas sügishooaja lepingutes on nafta viimaste nädalate hinnalangus sees või mitte," lisas ta.
"Augustis kujuneb kuine hinnatõus Eestis eeldatavasti viimase paari aasta üheks madalamaks. Sellele aitavad kaasa sesoonne toidu odavnemine ning alanenud mootorikütuse hinnad," ütles ta.