Välisministeeriumi teatel stardib homme
varahommikul Eestist Gruusiasse humanitaarabilennuk, mille pardal on
ka kaks Eesti IT-spetsialisti.
Kuna Gruusia on langenud ka küberrünnaku ohvriks saadetakse sinna kaks Eesti eksperti olukorda parandama. "Saadame Gruusiasse kaks eksperti, et nad analüüsiksid olukorda ja suunaksid vajadusel kodulehti ümber, et Gruusia saaks kogu maailmaga ühendust pidada," märkis riigi infosüsteemide arenduskeskuse pressiesindaja Katrin Pärgamäe.
"Homme varahommikul stardib Tallinnast Jerevani erilennuk, mis viib Gruusiasse humanitaarabi ning toob sealt Eesti kodanikud ära. Pakkusime võimalust tuua inimesi piirkonnast ära Tallinna ka teistel riikidel. Lennud on Jerevanis välja müüdud, lennujaam on ülerahvastatud, lennujaam ei suuda kõiki lende vastu võtta, seepärast muudeti ka esialgset lennuaega. Kõik eestlased ei taha Gruusiast lahkuda, ega kedagi sundida ei saa. Lahkuda ei taha need, kes teevad seal oma igapäevast tööd, näiteks ajakirjanikud. Ka osad Soome kodanikud jäävad viimase hetkeni Gruusiasse. Mägironijate grupp on ka seal, kuid nende naasmisega kodumaale on juba keeruline, sest piirkond, kus nad on, on ohtlik," märkis välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Lauri Bambus.
Päästeameti peadirektori Alo Tamsalu sõnul saadetakse abilennuk homme Jerevani ning sealt Gruusia poole suundub abi koostöös Armeenia ja Gruusia päästeteenistusega. "Lennuk seab mahu osas humanitaarabile piirangud ette. Saadame sinna sidumisvahendeid, esmaabipakke, antibiootikume, lahuseid, tekke, termolinasid, 3 kiirabiato sisustust, otsinguvahendeid ja päästevahendeid. Asume lennukit laadima täna hilistel õhtutundidel," märkis Tamsalu.
"Gruusia soovis ka verd, kuid homse lennu maht on meil täis ja läbirääkimisel verekeskusega me otsustasime, et Eesti vara on väike ja selleks peavad olema ka spetsiaalsed transporttingimused, mida me Jerevanist Tbilississe ei suudaks teha. Jerevanist Tbilisisse on ca 350 kilomeetrit, kuid teed on umbes, hoburakendid jms," märkis Tamsalu.
Seotud lood
Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido
sõnul peaks Euroopa Liit nõudma, et Vene lõpetaks mereblokaadi ning NATO
peaks kinnitama, et Gruusia on endiselt kandidaatriik.
Küberturvaintsidentidega tegelevast CERT
Eestist on Gruusias kaks eksperti, kelle sõnul on praegu pankades küll
elektrooniline arveldamine peatatud, hulk kodulehti on aga maailma eri paigusse
ümber kolitud ja internet toimib suhteliselt hästi.
Sõda Gruusias on viimastel päevadel
hauganud Vene rubla küljest suure tüki ning pannud kohaliku aktsiaturu
närviliselt kõikuma.
Välisministeeriumi andmetel on praegu
Gruusias 39 Eesti kodanikku, kellest esialgsetel andmetel 13 on otsustanud
riigist mitte lahkuda.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.