Sinu rikkus on sinu vara miinus
kohustused
USA majandusportaal The Street koostas nimekirja kümnest põhjusest, miks näiteks sina, kui sa oleksid ameeriklane, ei ole rikas. Neid põhjusi refereeris aripaev.ee 4. juulil. Toodud põhjendused kandsid siiski kergelt ameerikaliku elulaadi pitserit, mistõttu püüaks välja tuua Eestile iseloomulikud jooned.
Siinne rikkus sai uuesti kogunema hakata alates rahareformist juunis 1992, sest vaevalt mõõdaks keegi veel rikkust rublades. Väärtpaberiturgu polnud, eraisikud lõid oma rublahoiused sirgeks.
Ent kindlasti kandus ka sellest ajast rikkust üle – just asjastatud kujul, näiteks tagastatud maa ja metsa näol, nii mõnelgi oli oma maja, enamik inimesi erastas oma korteri, uude aega tulid üle hinnalised kunsti-, postmargi-, mündikogud. Hästi läks ettevõtjatel, kes erastasid tootmisettevõtte, millega nad ise olid seotud.
Aga kuidas oma rikkust säilitada ja suurendada? Rikkus on vara miinus kohustused, sissetulekud miinus väljaminekud. Suurendades esimest ja vähendades teist, saate aegamööda rikkamaks.
Ma ei tahaks olla siiski nii üheülbaline, et jutlustada silmaklappidega mammonakummardamist. Sinu rikkus võib olla sinu pere – kindlasti on suuremal perel suuremad väljaminekud, mis nõuab nii mõnestki asjast loobumist. (Lugesin kusagilt, et lapse kasvatamine kuni täisealiseks maksab vähemalt pool miljonit krooni – kahjuks ei oska ma öelda, millal see hinnang anti, võimalik, et krooni algusperioodil.) Aga sa võid loota sellele, et sa oled paremini kindlustatud oma vanaduspõlves. Keda rikkusejutt frustreerib, võiks mõelda sellele, et ükskõik kui rikas sa oled, on sinust veel rikkamaid. Kui sa lepid selle tõsiasjaga, suudad ka iseendaga rahumeeles edasi elada.
10 tähelepanekut tulude ja kulude kohta:
* Sa elad laristavalt. Ostad näiteks liiga palju toitu ja viskad osa minema. Ostad riideid, mida kannad korra või paar või ei kanna üldse. Sa sõidad liiga tihti taksoga.
* Sa pead normaalseks, et palgapäevaks võibki raha otsas olla. Kui sa laenad enne palgapäeva, on kuri tõsiselt karjas.* Liisid põhjendamatult kallist autot, ostad järelmaksu või tarbimislaenuga asju, mille väärtus ajas langeb – näiteks olmeelektroonikat.* Kulutad nädalavahetustel koos sõpradega liiga palju raha, sest ei taha teistest maha jääda. On ohtlik, kui mingil hetkel lööd käega – mingu raha, palju läheb.* Sa viljeled mingit eksklusiivset hobi, mis küll rikastab elamustega, aga neelab ühtlasi palju raha. Ent kui kollektsioneerid midagi, ei lähe raha tuulde, sest kollektsioonide hind ajas ainult tõuseb.* Meestele: võib-olla pead armukest. (Kalambuuride kullafondist: kuidas teeb naine mehest miljonäri. See on lihtne, kui mees oli enne miljardär.)* Seisa oma õiguste eest, aga mõtle siiski järele, kas asi väärib kohtusse andmist ja advokaatidele maksmist. Ja kui sa peaksid kohtus kaotama...* Sa ei investeeri väärtpaberitesse, mis pikas perspektiivis aitab siiski vara kasvatada. Samal põhjusel ei investeerinud sa 1998–2000 Hansapanga aktsiatesse; või kui investeerisid, müüsid need enne ülevõtmispakkumist maha.* Sa ei investeerinud aastatel 2002–2005 kinnisvarasse. Investeerida oleks võinud ka varem, ent siis olid laenuintressid ebanormaalselt kõrged.* Oled seadnud endale liiga kõrge elustiili. Sissetulekud küll katavad väljaminekuid, kuid sellega sa ei rikastu. Vali kraad madalam elustiil, ja raha hakkab iseenesest üle jääma.
Autor: Mariliis Pinn, Mati Feldmann
Seotud lood
Telenägu ja ettevõtja Hannes Võrno leiab,
et rikkaks saab vaid hirmsa tahtmise ja pöörase vedamisega, kuid paraku
mitte suure töötamisega.
Eelmisel aastal kasvas inimeste jõukus
maailmas 5% võrra. See tegi inimeste koguvaraks 109,5 triljonit dollarit.
Miljonäre tuli 2007. aastal juurde tervelt 11%.
Avaron Capitali tegevjuhi Kristel
Kivinurm-Piirsalme sõnul on suur osa rikastest just väljaspool oma
palgatööd.
Kui rikkus sinu eest plehku paneb, loe
hoolega, mis võib olla selle taga. Üsna kindlasti leiad siit põhjuse(d).
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.