Noop: poliitikud peavad loobuma valimislubadustest

„Ühiskond mõistab, et majandus on selges langusfaasis, mitte enam tõusufaasis. Vastavalt ühiskondlikule ootusele valitsuse teovõime koha pealt oleks õigem loobuda oma valimislubadustest. Tuleks loobuda mingitest lubadustest. Pole mõtet veri ninast välja neid lubadusi ellu viia. Kõik valijad mõistaksid, kui neid lubadusi ei saa praegu 100%-lt ei täita.,” ütles Noop aripaev.ee-le.

„Kõige suurem reserv istub selles, et mitte alandada tulumaksu ja ühe lapse pealt toetust,” rõhutas ettevõtja vajadust tulumaksu alandamine edasi lükata.

Noobi sõnul oleks sellise meetme rakendamine parem kui käibemaksu tõstmine: „Meetmed, mis veelgi suurendavad läbi maksutõusu majanduskangust, ei ole õiged. Igasuguste maksude tõstmine praeguses olukorras suurendaks maksusurvet ja vähendaks tarbimist. Praegu on pigem ootused suuremad selles suunas, et hüved ei suureneks, kui et hakata mingit maksu otseselt tõstma. See lööks tarbijaid valusalt ja halvaks oluliselt valitsussektori suutlikkust.”

Rahandusminister Ivari Padar pakkus eile välja 4 miljardilise puudujäägi täitmiseks sellised ideed: „Näiteks juriidilise isikute avansilised maksed lükatakse aasta võrra edasi ning teisalt võimalikud käibemaksu erisused ja nende vähendamine. Samuti on kogu tulumaksu pakett teema, näiteks tulumaksu langetamine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine kui ka esimesest lapsest tulumaksusoodustused. Kõik kolm valmislubadust on teemad. Minu ettepanek on see, et me kõiki neid rakendaksime.”

Padari pakett tundub kõige mõistlikum mulle, ütles Noop.

Palgatõusu peatamine riigisektoris on samuti oluline, lisas Noop ühe ideena kulude kokkuhoiuks. Samas ettevõtja ei usu, et ministeeriumide kokkuliitmine oluliselt tulubaasi suurendaks, sest sellega kaotataks tühine arv töökohti.

„Tööandjate keskliit kritiseeris ka sügisel valitsuse mõtet eelmisel valitsuse mõtet oluliselt tõsta palgafondi. Ettevõtted ju kõik nägid ja tunnetasid, et majandus jaheneb,” meenutas Noop.

Riigijuhid on palju rääkinud majanduse ümberstrukteerimise vajadusest ja ekspordi suurendamisest. Noop ütles, et valitsuse võime majanduse ümberstruktureerimist toetada on väike. „Ka sel aastal on kõikvõimalikud ekspordiarendustoetused kordades suuremad, näiteks need summad, mis EAS kaudu välja antakse. Aga need valitsusvälised rahad. Ümberstruktureerimine toimub läbi selle kui raskeks Eesti majanduses läheb. See paneb ettevõtted valikute ette. Tänasel päeval oleme jõudnud situatsiooni, kus Eesti palgad ei suuda enam konkureerida allahankeriikidega nagu Valgevene, Rumeenia, Hiina. Teatud struktuuri pealt tuleb hakata teisi tooteid tootma. Aga see laev ei pööra ühe päevaga,” arutles õlletööstur.