Eesti mürgitab vanaõliga taevaseid avarusi

Kas hoida kokku kroone ja eurosid ning põletada saast salaja filtrita ahjus, mürgitades niiviisi atmosfääri räige koguse keemiaga või säästa keskkonda ning viia kasutatud õli ohtlike jääkide kogumispunkti, makstes selle eest kasuga võrreldes tühise summa - selles on paljude jaoks siiani küsimus. Tänapäeva masinapark ja -värk ei saa õlideta hakkama. Autoajaloo esimesed jõuvankrid kasutasid määrdeainena küll veel taimeõli, kuid nüüdsel ajal kasutatakse juba ammugi erinevaid mineraal- ja ka sünteesõlisid. Mootoritele ja ajamitele lisaks kasutavad mitmesuguseid õlisid ka masinate hüdrosüsteemid. Samuti kasutatakse õli muudeski valdkondades, nagu metallitööstus ja elektrotehnika.

Ükskord muutuvad kõik asjad ja materjalid niikuinii jäätmeteks. Kindlasti läheb osa, eriti mootoriõli, kaotsi. Vanemad mootorid ja hüdrosüsteemid lekivad, osa põleb aga mootoris ära. Siiski kogutakse masinate ja seadmete hooldamise ning remontimise käigus leitud nõuetele mittevastav õli kokku. Kui auto lammutatakse, kogutakse õli samuti kokku. See ongi õlijääde ehk vanaõli.

Ametlikus jäätmearuandluses eristatakse mootori- ja käigukasti õlisid, hüdraulikaõlisid, lisaks muid. Taimsete õlide jäätmeid antud juhul ei käsitleta, sest tegemist on loodusliku ja biolaguneva jäätmega. See aga liigitub omakorda tavajäätmeks. Kõik muud õlijäägid on aga ohtlikud jäätmed.

Statistikaamet koostas 2001. aastal koos keskkonnaministeeriumi Info-Tehnokeskusega uuringu, millest selgub, et Eestis toodi toona turule kokku umbes 14 000 tonni õli. Selles 62% oli mootoriõli ja 21% hüdraulikaõli.

Pool sellest kogusest pidanuks saama kokku korjata. Ülejäänud 50% võinuks aga kaduda leketena, samuti võinuks see mootorites ära põleda. Sellisel juhul oleks kõikide vanaõlide kogumise tulemus pidanud olema ligikaudu 7000 tonni, oli aga 1820 tonni ehk kõigest 26% eeldatavast tekkinud vanaõli kogusest.

2006. aasta jäätmearuande järgi koguti vanaõlidena kokku juba 2700 tonni kasutatud õli. Samas on ARKi (Riiklik Autoregistrikeskus) andmetel autopark vahepeal märgatavalt kasvanud. Nii tulebki nentida, et praegugi kogutakse tegelikult tekkivast vanaõlist kokku vaid umbes napp kolmandik.

Kuhu vanaõli kaob? Nii märgatavas koguses?

Teatavasti kasutatakse mingit osa mootoriõli lekkivate hüdrosüsteemide täitmiseks, samuti mootorsaagide ketiõlina. Valdavalt aga põletakse kasutatud õli selleks mitte ettenähtud kateldes ja muudes seadmetes.

Alles hiljuti pakuti lausa müüa väiksed katlaseadmed vanaõli põletamiseks. Siiski on kehtiv seadus ses suhtes karm. Vanaõli ei ole kütus, vaid ohtlik jääde ja seda tohib põletada vaid spetsiaalses jäätmepõletuse luba omavas rajatistes.

Ametlikud põletuspaigad asuvad Kunda tsemenditehases, aga ka Maxit Estonia kergkruusatehases Häädemeestel, samuti Tartus tegutsevas aktsiaseltsis Epler & Lorenz.

Vanaõli sisaldab sõltuvalt kasutusvaldkonnast metalliühendeid ja tahma, mis nõuetele mittevastaval põletamisel välisõhku satuvad ja seeläbi keskkonda saastavad.

Eraldi probleem on vanaõli PCB/PCT (polüklooritud bi- ja terfenüülid) võimalik sisaldus. Need on kloori sisaldavad ained, mida pikka aega kasutati trafodes ja kondensaatorites ainete heade dielektriliste omaduste tõttu.

Mõnda aega tagasi avastati, et keskkonda sattudes on aga tegemist ülipüsivate mürgiste ühenditega. Selle mürgi sisaldust on määratud isegi Arktika loomades (PCBd põhjustavad muutusi loomade paljunemissüsteemis) - tuhandete kilomeetrite kaugusel piirkondadest, kus nimetatud ained saanuks üldse keskkonda sattuda.

Lisaks on PCB sisaldusega õlide põletamine otsene dioksiidide allikas. Tegemist on ühe mürgisema ainega, mida inimene suudab üldse tekitada. Et aine keskkonda pääseks, piisab PCB sisaldusega õli, aga isegi ka näiteks ehitumaterjalina kasutatava PVC põletamisest tavaseadmetes või lõkkes.

Kuidas peaks vanaõli omanik käituma, et keskkond saastamata jääks?

Põhiliselt nii, nagu see peaks käima ka muude ohtlike jäätmetega. Ka vanaõli tuleb esialgu eraldi koguda, pakendada selleks ettenähtud mahutisse ja seejärel üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või keskkonna kompleksluba omavale ettevõttele.

Nagu muude ohtlike jäätmete eest, tuleb ka vanaõli käitluse eest maksta. Sõltuvalt vanaõli kogusest, puhtusest ja pakendist võtavad ohtlike jäätmete kogumiskeskused Tallinnas, Tartus ja Vaivara vallas õli vastu 600-1000kroonise tonnihinnaga.

Suuremaid koguseid saab Kunda tsemenditehasele ASi Rec Eesti kaudu ära anda ka odavamalt, isegi paarisaja krooni eest. Kui vaja, saab ohtlike jäätmete kogumisfirmaga kokku leppida ning käitlejad viivad kasutatud õli ise kliendi juurest kogumispunkti.