Käesoleval ning järgneval aastal ootab rahandusministeerium majanduskasvu aeglustumise ning ettevõtete kasumlikkuse vähenemise tingimustes palga nominaalkasvu olulist allapoole kohandumist. Palgakasvu alanemist mõjutab ka tööjõunõudluse vähenemine ning senise palgakasvu mittekooskõlalisus tööviljakuse kasvuga, teatas rahandusministeerium.

Majanduskasvu alanedes ja negatiivseks pöördudes on tööturg hakanud vaikselt ümbritsevatele muutustele reageerima. Tänased andmed näitavad palgakasvu aeglustumise selget trendi, mis on hädavajalik majanduse tasakaalustamatuste vähenemiseks.Tegevusaladest panustasid palga kasvu teises kvartalis kõige rohkem hariduse (21,4 protsenti), põllumajanduse (18,6 protsenti), hotellide ja restoranide (17,6 protsenti) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (16,8 protsenti) tegevusalad. Hariduse ja tervishoiu keskmisest kiirema palgakasvu põhjustasid käesoleval aastal aset leidnud administratiivsed palgatõusud. Hotellide ja restoranide tegevusala palgatõusu mõjutab jätkuv tööjõu puudus, mis loob tingimused keskmisest kõrgemaks palgatõusuks.Keskmisest madalam palgakasv oli teises kvartalis finantsvahenduse (9,8 protsenti), veonduse, laonduse ja side (12,1 protsenti), ehituse (12,2 protsenti) ning töötleva tööstuse (12,3 protsenti) tegevusalal. Madalama palgakasvu tõi kaasa üldine muutunud majandussituatsioon ning majandusaktiivsuse alanemine. Veonduse puhul põhjustas palkade väiksema kasvu ebasoodsast ärisituatsioonist tingitud vähenenud nõudlus kaubaveoteenuste järele. Ehituses aeglustus palgakasv seoses ehitusmahtude vähenemisega teises kvartalis. Töötlevas tööstuses on palgakasvu aeglustumine seotud vähenenud tootmismahtudega tööjõumahukates harudes ja siseturule suunatud ettevõtetes.