Brutopalga kasv oli kahe aasta madalaim

Reaalpalga kasv oli viimati nii väike 2004. aasta IV kvartalis (3,3%).

Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis keskmine kuupalk 15,2% ja tunnipalk 17,7%. Tänavu II kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks 11,4% ning seda arvestades oli reaalpalga kasv vaid 3,4%. Viimati oli reaalpalga kasv nii väike 2004. aasta IV kvartalis (3,3%), teatas statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2007. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi, metsamajanduse ja hariduse tegevusalal vastavalt 51,7%, 29,2% ja 21,4%. Kõige vähem tõusis brutokuupalk finantsvahenduse; veonduse, laonduse ja side ning ehituse tegevusalal vastavalt 9,8%, 12,1 ja 12,2%.

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2007. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam metsamajanduse, kalapüügi ning hotellide ja restoranide tegevusalal vastavalt 41,8%, 40,7% ja 23,7%. Kõige vähem tõusis brutotunnipalk töötleva tööstuse; veonduse, laonduse ja side ning kinnisvara, rentimise ja äritegevuse tegevusalal vastavalt 14,3%, 15,1% ja 15,1%.

Keskmine brutopalk oli aprillis 12 769 krooni, mais 12 968 krooni ja juunis 14 160 krooni. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

2008. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 915 krooni ja tunnis 119,61 krooni. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 15,6% ja tunnis 17,9%.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2007. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam metsamajanduses (51,5%) ning kõige vähem finantsvahenduses (10,1%). Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2007. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam metsamajanduses (62,6%) ning kõige vähem finantsvahenduses (12,7%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2008. aastal on valimis 11 089 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.