OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,39%5 996,13
DOW 300,61%43 997,48
Nasdaq 0,05%19 279,93
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%104,57

OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,39%5 996,13
DOW 300,61%43 997,48
Nasdaq 0,05%19 279,93
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%104,57

28.08.08, 10:43

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Brutopalga kasv oli kahe aasta madalaim

Keskmine brutokuupalk oli 2008. aasta II kvartalis 13 306 krooni. Viimases viies kvartalis oli kasv 20% piires, aga tänavu teises kvartalis oli palgakasv 15,2%. See on viimase kahe aasta madalaim kasv.

Reaalpalga kasv oli viimati nii väike 2004. aasta IV kvartalis (3,3%).

Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis keskmine kuupalk 15,2% ja tunnipalk 17,7%. Tänavu II kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks 11,4% ning seda arvestades oli reaalpalga kasv vaid 3,4%. Viimati oli reaalpalga kasv nii väike 2004. aasta IV kvartalis (3,3%), teatas statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2007. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi, metsamajanduse ja hariduse tegevusalal vastavalt 51,7%, 29,2% ja 21,4%. Kõige vähem tõusis brutokuupalk finantsvahenduse; veonduse, laonduse ja side ning ehituse tegevusalal vastavalt 9,8%, 12,1 ja 12,2%.

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2007. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam metsamajanduse, kalapüügi ning hotellide ja restoranide tegevusalal vastavalt 41,8%, 40,7% ja 23,7%. Kõige vähem tõusis brutotunnipalk töötleva tööstuse; veonduse, laonduse ja side ning kinnisvara, rentimise ja äritegevuse tegevusalal vastavalt 14,3%, 15,1% ja 15,1%.

Keskmine brutopalk oli aprillis 12 769 krooni, mais 12 968 krooni ja juunis 14 160 krooni. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

2008. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 915 krooni ja tunnis 119,61 krooni. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 15,6% ja tunnis 17,9%.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2007. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam metsamajanduses (51,5%) ning kõige vähem finantsvahenduses (10,1%). Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2007. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam metsamajanduses (62,6%) ning kõige vähem finantsvahenduses (12,7%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2008. aastal on valimis 11 089 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Seotud lood

Uudised

28.08.08, 12:34

Ministeerium: algas palgakasvu aeglustumise trend

Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2008. aasta teises kvartalis 13 306 kroonini, mis on 15,2 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, millest inflatsioon on maha arvatud, oli 3,4 protsenti.

Uudised

29.08.08, 09:12

Eesti sai juurde mitusada hiigelpalgalist

Majanduses on küll langus, kuid rikkaid mehi on Eestis rohkem kui varem, kui mullu suvel teenis üle 100 000-kroonist kuupalka enam kui viissada inimest, siis praegu on kõrgepalgalisi töötajaid juba 764.

Uudised

29.08.08, 15:29

Läti keskmine palk kasvas teises kvartalis 23,6%

Läti keskmine brutopalk kasvas teises kvartalis 23,6%, mis on aeglaseim kasvutempo 18 kuu jooksul, kuna avaliku sektori palgad kahanesid.

Sisuturundus

06.11.24, 13:18

Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?

Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.