Endise rahandusministri Taavi Veskimägi
hinnangul on rahandusministeeriumis prognoosimise meetodid vananenud, nii et
mingeid tõelähedasi majandusennustusi ei maksa sealt oodata, kirjutas venekeelne
nädalaleht Den za Dnjom.
Riigikogu liige Taavi Veskimägi (Isamaa ja Res Publica Liit) märkis intervjuus Den za Dnjomile, et sellist mõistet nagu Eesti majandus ei ole olemas ja meie tegeleme suuresti tagajärgedega. Seega on ka rahandusministeeriumi seekordne prognoos 2009. aasta suhtes jätkuvalt optimistlik, kuigi ligi 3% majanduskasvu võib käsitleda ka hälbena nullist – meie prognoosimise võimaluste "täpsuse" juures.
Veskimägi väitis, et ekstrapolatsioonidel põhinevad lineaarsed prognoosimise meetodid ei toimi tänapäeval enam. "Need põhinevad metoodikal, kuidas on inimesed varem analoogsetes olukordades käitunud," nentis Veskimägi. "Aga analoogseid olukordasid ei ole globaalselt kunagi varem olnud. Maailmas on mõned asjad täiesti teisiti, nagu nad ei ole kunagi varem olnud. Ja see ei võimaldagi täpselt prognoosida. See pole rahandusministeeriumi süü, et nad eksivad."
Veskimägi lisas, et kuna on enneolematult ettearvamatud ajad, tuleb maksku mis maksab valitsussektori eelarve tasakaalu saada. "Sellistel aegadel hoiavad targad inimesed konservatiivset joont. Sest kui me ei suuda seda 2009, ei suuda me seda enam ammugi 2010. Ehk kõik muud poliitikad tuleb allutada eelarvepoliitikale ja kulutada just nii palju või veidi vähem, kui meil tulusid laekub."
Veskimägi lisas, et ta rääkis nii 2007. aasta täiendava lisaeelarve tegemise, 2008. aasta eelarve vastuvõtmise kui ka, mis kõige olulisem, 2008. aasta negatiivse lisaeelarve tegemise juures, et plaanitav kärbe pole piisav. "Valitsus on olnud ülioptimistlik ja alati käinud kaks sammu tegelikust arengust järel. Selle tulemuseks on 2008. aasta valitsussektori defitsiit. Ja kahjuks jätkatakse sama rada, lõigata koera saba tüki kaupa ja mitte tehes vajalikku korrektsiooni ühekorraga ja järsult. Sellise poliitika viljaks on kõik suured valitsussektori võlad vanades EL liikmesriikides," märkis ta.
Esmaspäeval avalikustatud majandusprognoosis ennustas rahandusministeerium 2009. a majanduskasvuks 2,6% SKTst. Ühtlasi sai avalikuks, et ministrite ootusi lahutavad 2009. a eelarves tegelikkusest 13 miljardit krooni.
Seotud lood
Riigikogu majanduskomisjoni liige Taavi
Veskimägi ütles Poolas Krynica majandusfoorumil esineda, et Eesti
tuleviku-eesmärk on astuda järgmine samm proportsionaalse maksustamise suunas,
vähendades nii tulumaksu kui ka käibemaksu erandite ja mahaarvamiste
võimalusi.
Rahandusministeeriumi suvise
majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2009. aastal 2,6 protsenti,
inflatsioon alaneb 6 protsendini. Eesti majandus on kohandumas kiirelt
potentsiaali ületanud majanduskasvult jätkusuutlikumale tasemele.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.