Ettevõtjad: valitsus aitab langusele kaasa!

Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi on valitsuse plaanile makse tõsta kindlalt vastu. "Valitsus peab viima oma kulud võimalustega vastavusse," sõnas Veskimägi, "mitte maksumaksjatele täiendavaid koormisi välja mõtlema. Me ei taha maksta kinni valitsuse lollusi maksutõusu arvel."

Veskimägi hinnangul oli mullu ülioptimistliku riigieelarve vastuvõtmine viga, mida maksumaksjad ei peaks kinni maksma. "Riik ei ole piisavalt kokku tõmmanud avaliku sektori kulusid," ütles ta.

Töötuskindlustuse makse tõstmist ei poolda Veskimägi samuti. "See on naeruväärne! Meil istub seal fondides rekordsumma!"

Tööandjate Keskliit on juba asunud oma liikmetelt küsima, mida need maksutõusudest arvavad, ning ettepanekutega valitsusele tullakse välja ilmselt järgmise nädala algul.

Vähi: maksame valitsuse mõtlematuse kinni

Suurettevõtja Tiit Vähi hinnangul on riigi läbimõtlematu poliitika majanduse põhja viinud. "Eesti majanduspoliitika on algkooli aritmeetika, mitte protsesside sisuline analüüs. Kõigepealt viib valitsus mõtlematu poliitikaga majanduse põhja ja pärast maksame me kõik selle kinni," lisas ta.

Ühe näitena tõi Vähi välja hotellide käibemaksu tõstmise: "Võrreldes Soome või Lätiga vähendab see kohe Eesti majutusasutuste konkurentsivõimet."

Valitsuse üks ülesanne peaks Vähi sõnul olema majanduskeskkonna arendamine, uutele turgudele ligipääsu võimaldamine, samuti seniste turgudega suhete hoidmine.

Vähi sõnul pole majanduskriis päriselt inimesteni veel jõudnud. "Praegu on majanduses madalseis, mis läheb ilmselt üle kriisiks. Kesta võib see kolm kuni neli aastat," ennustas ta.

"Paljud inimesed kaotavad oma vara ja see juhtub kõige "isamaalikuma ja rahvuslikuma" valitsuse juhtimisel," sõnas Vähi ja kinnitas taas, et aeg on ammu küps valitsuse vahetuseks.

Maksumuudatused tõstavad inflatsiooni

Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri ütles, et maksumuudatused tõstavad kindlasti inflatsiooni, mis mõjutab tarbimist ja ettevõtjad peavad leppima väiksema kasumikasvuga või väiksema käibega.

Ettevõtjate olukorda kommenteeris Lauri, et kui nõudlus on nõrk, siis on ettevõtjatel kaupu raske müüa. "Arvestades seda, et tarbijate rahakotis sellel ajal rohkem raha ei ole, ei tõtata rohkem kulutama ka," sõnas Lauri.

"Võib oletada, et sisenõudluse osas märkimisväärset edasiminekut ei ole ning hinnatõusu surve langeb rohkem müüjatele, kuna nad ei saa sellises olukorras hindu tõsta," lisas ta.

Alkoholitootjate liidu ja ASi Liviko juhi Janek Kalvi sõnul on riigi ootused aktsiisi laekumisele selgelt üle paisutatud. "Tegelik olukord on tänavu selline, et ilmselt laekub 2,36 miljardit krooni, see on ligi 350 miljonit krooni vähem, kui riik ootab," selgitas Kalvi.

Tema sõnul pole veel selget ülevaadet, kuidas on turg reageerinud aasta alguses kehtima hakanud 10% ja juulist lisandunud 20% aktsiisitõusule. "Kui riik soovib järgmisel aastal sellega, et veel täiendavalt aktsiisi tõstetakse, 130 miljonit krooni rohkem koguda, siis meie hinnangul saadakse 140 miljoni krooni võrra vähem," ütles Kalvi. Lisaks kartis ta salaalkoholi tarbimise suurenemist ja vägijookide mujalt sissetoomist.

Reval Hotelligrupi finantsjuht Margo Lorvi ütles, et majutusteenust osutava asutuse käibemaksu tõstmine 5 protsendilt 18 protsendile seab valiku ette, kas hindu tõsta või oluliselt väiksema kasumiga töötada. "Kui Tallinna hotellid tõstavad hindu, siis kaotatakse osa kliente teistele turgudele."

Tallinnas Nõmmel Tähetorni hotelli pidav Jüri Veldemaa aga lootis, et ehk on maksutõus ajutine. "Kuskilt peaks valitsus selle raha juurde leidma. Pigem siis majutusele käibemaksu juurde panna kui ravimile," ütles ta. Samas tunnistas ta, et äärelinna hotellile on see siiski löök ja kasum väheneb.

Uuest aastast kehtima hakkav hasartmängumaksu seadus tõstab igakuist mänguautomaadile kehtestatud maksu 7000-lt 10 000-le kroonile. Eesti Hasartmängu Korraldajate Liidu (EKHL) tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul sellega aga mingit tegelikku maksulaekumise suurenemist ei saavutata.

Seda seetõttu, et majanduslanguse mõjul on uksed sulgenud juba 15 mängukohta üle Eesti, neist kaheksa viimase kuu jooksul. Samuti on mänguautomaatide arv kukkunud 5167-lt aasta alguses 4644-le.

Töötukassa: tõusuks pole põhjust

Eesti Töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga ütles, et töötuskindlustusmaksu määra tõstmise otsus oli tema jaoks üllatus.

Töötukassa varu on ligi 3 miljardit krooni, mis kannatab tema arvestuse järgi 300miljonilist miinust välja 10 aastat.

"Töötukassa nõukogus ei ole seda teemat sellisest aspektist käsitletud ja et see teema seoses eelarvega üldse valitsuses päevakorral on, see oli tõeline uudispomm," nentis ta.

"Ma võin aru saada, et see võib olla poliitiline tahe, aga siduvat juriidilist otsust, mis oleks õigusakt, ei saa valitsus niimoodi teha. Selleks on oma protseduur, mis algab töötukassa nõukogu ettepanekuga," märkis Taliga.

"Kui majanduses on head ajad, siis võib makse väheneda ja kui majanduses on halvad ajad, siis headel aegadel kogutud maksega ei suurendata seda koormust veelgi. Vaid halval ajal kasutatakse ära heal ajal kogutud varu," selgitas Taliga. "See varu on praegu töötukassas laias laastus 3 miljardit krooni."

Taliga ütles, et kui vaadata numbreid, mis töötukassa on vahepeal välja maksnud, siis esimesel poolaastal maksti töötutele välja koos sotsiaalmaksuga ligikaudu 180 miljonit krooni. "Lisaks tööandja hüvitisi 110 miljonit, seega kokku ligi 300 miljonit poole aastaga," selgitas Taliga.

"Aasta baasil on see 600 miljonit krooni ning kui see kasvab ka kahekordseks, siis on see 1,2 miljardit. Ning kui raha üldse juurde ei tuleks, siis samal tasemel elaks kaks ja pool aastalt täiesti rahulikult. Samal ajal aga laekub raha kogu aeg juurde ja tänavu peaks laekuma ca 750 miljonit krooni."

Autor: Liis Kängsepp, Hille Tressum