Kaugmüük seaduskuulekaks

Turukaubandus, tänavakaubandus, internetikaubandus on mõisted, mille järgi üritatakse tavalisele kaupmehele tema müügikoha järgi silt külge kleepida. Mujal maailmas kutsutakse sellist kauplemisviisi, kus kliendiga reaalselt ei kohtuta, lihtsalt kaugmüügiks. Minu meelest kirjeldab see sõna taolist kauplemisviisi kõige paremini ka eesti keeles.

Kaugmüüja peab täitma ka kõiki jaekaubanduse reegleid. Lisaks on nii tarbijakaitseseadus kui ka võlaõigusseadus andnud tarbijale teatud lisaõigused, kui ost tehakse kaugmüügis.

Paragrahv 56 (1) Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul. Seega võib kauba müüjale tagasi saata 14 päeva jooksul ka juhul, kui see ei meeldi või ei sobi. See on ka loomulik, sest ostja pole kaupa reaalselt näinud. Müüja ei tohi tagastusõigust mingisuguste lisatingimustega piirata, välja arvatud see, et kaup peab olema kasutamata (näiteks on DVD, arvuti tarkvara jms puhul kasutamistunnuseks pakendi avamine).

(3) Kui tarbija lepingust taganeb, tuleb talle tema poolt tasutu tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul lepingust taganemise teate jõudmisest pakkujani. Seega on 30 päeva juba liiga pikk aeg ja näitab müüja lugupidamatust ostja vastu.

Paragrahv 59 (1) Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti, peab pakkuja tarbija tellimuse täitma hiljemalt 30 päeva jooksul tellimuse edastamisest. Seega peab iga müüja tellimuse täitma 30 päeva jooksul ja kui tähtaeg on pikem, siis tuleb selles ostjaga kokku leppida. Pikema tähtaja peale kokkuleppe võiks iga tellija oma õiguste kaitseks välja trükkida või salvestada.

(2) Kui pakkuja ei suuda tellimust täita, peab ta tarbijale sellest teatama ja tagastama tarbijale tema poolt tasutu viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Seega peab müüja automaatselt tellimuse täitmise tähtaja möödumisel ostjale raha tagastama.

Paragrahv 213 (4) Tarbijale müügi puhul ei või ostjat kohustada ettemaksuks enam kui poole ulatuses ostuhinnast. See aga tähendab, et Eestis registreeritud müüja peab pakkuma ostjale Eestis võimalust maksta vähemalt 50% kauba maksumusest kauba kätte saamise hetkel või hiljem. Mõned kaupmehed ei võta üldse raha ette.

Lisaks peab juba kauba pakkumises näitama koha, kuhu kaup ostust loobumise korral saata või viia. Elektroonikatoodetel peab näitama koha, kuhu vana külmkapp või teler toimetada (kui ta seda ise vastu ei võta) jne.

Kui Eestis kaugmüüki harrastavate firmade koduleheküljed tähelepanelikult üle vaadata, ei jäägi palju neid, kes üleüldse kaubelda tohiksid, sest nad ei täida Eestis kehtivaid seadusi.

Nõutakse 100% ettemaksu, ei informeerita tagastustingimustest, ei peeta kinni tarnetähtaegadest jne. Kui mõni jaemüüja reeglite vastu eksib, tehakse kohe suuri trahve või keelatakse üldse kauplemine, kuid samas ei ole kõigile nähtavad seaduserikkumised internetis toonud avalikkuse ette ühtegi juhtumit, mil kauplemine oleks lõpetatud. Tarbijakaitse 2007. aasta aruandest selgub, et kodulehekülge saab sulgeda ainult kriminaalmenetluse korral. See aga pole enam üldse naljakas! Hoolimatu suhtumine seadustesse solvab seadusekuulekaid kaupmehi.

Lõpetuseks soovitan kõigil ostjatel lugeda tähelepanelikult läbi kauba pakkuja avaldatud tingimused ja võrrelda neid seadustega või osta tuntud ja usaldusväärsetelt müüjatelt, kes raha ette ei küsi, vaid annavad kauba kätte maksmise hetkel või enne seda.