Vene transiit võib Eestist aastaga kaduda

"Võimalik, et Ust-Luuga tõmbab kogu transiidi enda peale 3-4 aasta pärast, kuid selleks võib kuluda ka 6-7 aastat," sõnas Transiidi Assotsiatsiooni tegevdirektor Ago Tiiman. "Kõik sõltub sellest, kui kiiresti Ust-Luuga terminal tööle hakkab. On teada, et see on praegu valmis, kuid ei saa olla kindel milleski, mis puudutab Venemaad."

Tiimani hinnangul võib Vene transiiti kompenseerida kaubavedu Kesk-Aasia riikidest. "See võib olla puit, väetis, süsi," ei välistanud Tiiman, et asjad võivad hakata arenema optimistlikuma stsenaariumi järgi.

ASi Referta juhataja Toivo Ninnas on aga pigem nõus Eesti Raudtee juhataja Kaido Simmermanni prognoosiga - Vene naftatransiit kaob Eestist juba lähitulevikus. "Ma ütleks, et see juhtub juba ühe, mitte 3-4 aasta pärast, nagu arvab Simmermann. Veosemaht langeb iga päevaga," selgitas Ninnas, ennustamata siiski täielikku kadumist.

"Mängus on liiga suured investeeringud ning investorid teevad kõik, et saada kas või osa oma rahast tagasi," arvas Ninnas. "Täiesti võimalik, et väike transiit ikkagi jääb," lisas ta.

"Meie rõõmuks või Venemaa kurvastuseks praegu meie naabritel alternatiivi ei ole," lisas Ninnas, kuid hoiatas ette, et varsti selline alternatiiv tekib. Tema andmetel kavatseb Venemaa valitsus investeerida kümne aastaga sadamatesse umbes triljon dollarit.

Ka ASil Refetra Ninnas eriti helget tulevikku ei näe. "Meil on veel paar kaubavoogu ning seda ka ainult sellepärast, et Venemaale pole neid praegu vaja. Võib-olla 6-7 aasta pärast õnnestub mahtusid suurendada, kuid seda taset, mis meil oli, ei saa me enam kunagi tagasi," kinnitas Ninnas.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) juhataja Toivo Kuldkepp sõnas, et Venemaa transiidi kiire kadumine pole enam mingi uudis. "See poliitika käib juba ammu ning on täiesti loomulik, et Eestit läbivad transiidimahud pidevalt kahanevad," sõnas ta.

Transiidispetsialist Raivo Vare oli veendunud, et nii või teisiti oleks transiidimahud kahanenud, poliitilised probleemid lihtsalt kiirendasid seda protsessi.

"Kaotame need kaubagrupid, mis olid meile siiani edu toonud, näiteks energiakandjad. Mis aga puudutab transiiti, siis tulevikus lähme üle näiteks konteinervedudele," sõnas Vare.

Tema arvates toimub ümberkorraldus mitmes sektoris. "Eesti raudtee-ehitus on ehitatud üles mudelile, et teenindada veosemahte. Praeguseks on see mudel aegunud. Seetõttu satuvad esimesena löögi alla siseveod, mis jäävad praktiliselt seisma. Olematuks võivad muutuda ka vaguniveod," lisas Vare.

Teiseks satuvad Vare hinnangul löögi alla reisijaveod - riik ei kavatse abiraha suurendada.

"Tegelikult läheb 2/3 investeeringutest infrastruktuuri eeskätt reisijatevedudesse. Kaubarong võib liikuda kiirusega 40 km/t, aga suurte kiiruste ajastu nõuab ka suuri investeeringuid. Kasumiga raha tasa teenida on küllaltki problemaatiline, kuna lõputult piletihindu tõsta ka ei saa," arutles Vare.

"See on riigi poliitika, mitte aga raudtee ega riikidevaheliste suhete küsimus. Riik peab otsustama, kas tasub jätkata elatanud mudeli rahastamist ning kuidas doteerida reisijatevedu," kommenteeris Vare kokkuvõtteks.