Suurärimehele kuuluvad maa-alused
kütusemahu shy;tid peaksid vastu isegi tuumapommi lõhkemisele, aga
energiajulgeolekut rõhutav Eesti riik ei tunne nende vastu mingit huvi.
Suurettevõtja Endel Sifi sõnul saab lõviosa Eesti riiklikust kütusevarust konflikti korral kasutada ainult eksiilvalitsus, sest see on hoiustatud meretagustes naaberriikides, kirjutas Eesti Ekspress.
Strateegilise kütusevaru hankimise ja hoidmisega tegeleva Vedelkütusevaru Agentuuri (OSPA) majandusaruanne ütleb, et firma hoidis aastavahetuse seisuga Soomes ja Rootsis 59 protsenti riiklikest diislikütuse varudest ja 65 protsenti bensiinivarudest.
Samas on kõik siinsed tipp-poliitikud eesotsas president Toomas Hendrik Ilvesega viimase aasta jooksul korduvalt rääkinud Eesti energeetilisest julgeolekust ehk vajadusest ise toime tulla.
Sifi sõnul oleks konflikti puhkedes peaaegu võimatu leida tanklaevu, kes toimetaksid kütuse raja tagant Eestisse.
Ja isegi kui kütus mingi nipiga siia saabuks, poleks hädad lõppenud. Esimeses järjekorras purustavad vaenulikud väed sildade kõrval kütusemahutid, mis on kerged sihtmärgid ja põlevad maani maha. Nii oli see suvel 1999, kui NATO pommitas Serbiat, aga ka tänavu, kui venelased laastasid Gruusiat.
Siff ja tema kompanjonid firmast Milstrand omavad aga Eestis üht erilist kütuseladu, mis peaks vastu pidama isegi 80 kilotonni võimsusega tuumapommi otsetabamusele.
Seotud lood
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur ostab
täna välja kuulutatud hankega riigi vedelkütusevarudesse juurde 22 300
tonni bensiini ja 25 000 tonni diislikütust.
Ettevõtja Endel Siff pääses esimese astme
kohtus maksuameti ligi 18 miljoni krooni suurusest maksunõudest, mida amet
tahtis Sifilt seoses Hansapanga aktsiate müügist saadud tuluga; amet kaebab
edasi.
Ametlike teadaannete kohaselt võtavad Endel
Siff, Anatoli Kanajev ja Aleksander Denisoff oma firmadest 235 miljonit krooni
välja.
Ärimees Endel Siff ütles aripaev.ee
päevaküsimusele vastates, et tema äripartnerid ei ole ohus, kuna on
ettevaatlikud ja hoiavad cash'i.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.