1. augustiks oli tööinspektsioon saanud 3000 töövaidlusavaldust ehk sama palju kui 2007. aastal kokku. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on aastaid olnud vaidluste peamiseks sisuks rahalised nõuded, moodustades avalduste üldarvust umbes 75-80 protsenti. Need sisaldavad saamata palka, maksmata hüvitisi, lõpparvet, puhkusetasu. Rahalistele nõuetele järgnevad töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuded.
"Kolmel viimasel kuul ei ole suuri koondamisi nagu kevadel toimunud," sõnas Siitam. Töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks esitas tööinspektsioonile taotluse 46 ettevõtet, millest kolmel oli töötajate arv üle 50 ja kahel üle 40.
"Tööinspektsiooni statistika teeb murelikuks. Ebanormaalne töösuhete areng ei motiveeri töötajaid," arvas ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga, olles kindel, et töövaidluste rohkus viitab tööandjate käitumise muutumisele.
"Ettevõtjad lihtsalt kasutavad ära töötaja võhiklikkust. Ütlevad talle, et tööd ei ole, kirjuta aga lahkumisavaldus. Töötaja kirjutabki. Kuigi tegelikult on see pettus," selgitas Taliga. "Teine võimalus on see, kui suuliselt lepitakse kokku üks asi, aga paberile pannakse kirja midagi muud. Pärast dokumendi allakirjutamist on pretensioone esitada juba hilja."
Tartu Ülikooli dotsent, tööõiguse spetsialist Merle Muda teatas, et tema arvates ei ole Eesti seadustes võimalusi, mis lubaksid tööandjal vajaduse korral saada töötajast lahti, vältides koondamist, kuid ta ei oska öelda, kui seadusekuulelikud või leidlikud võivad tööandjad selles küsimuses olla.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.