Eesti Krediidipanga juhatuse aseesimees
Valmar Moritz sõnas, makseviivituste osas on teistest kõrgema riskiga on
kindlasti kinnisvarasektor.
Moritz tõdes, et käesoleva aasta juuni lõpu seisuga oli Krediidipangas üle 60 päevase makseviivitusega laenude osakaal 1,85%, mis on sarnane teiste Eestis tegutsevate pankade olukorrale. "Võib nõustuda Eesti Pangaga, et viivises olevate laenude osakaal tõenäoliselt suureneb, kuid täpseid numbreid praegu ennustada ei tahaks," lisas ta.
"Teistest kõrgema riskiga on kindlasti kinnisvarasektor, kus eelnevatel aastatel teenitud kasum on otsa lõppemas ja seisma jäänud arendusprojektid, mida pole õnnestunud realiseerida, ähvardavad võlgu jääda. Sarnaselt teistele pankadele oleme ka meie andnud laene kinnisvaraarendusse, kuid kui pankade koondportfellis on kinnisvaralaenude osakaal 28% kõikidest ärilaenudest, siis meil moodustavad kinnisvarasektorile antud laenud vaid 18% ärilaenude portfellist," ütles ta aripaev.ee-e.
Moritza sõnul puudutab eraisikute puhul viivislaenude kasv eelkõige tarbimislaene, mis on aga juba oma olemuselt kõrgema riskiga ning see peegeldub ka nende laenude kõrgemas intressis. Samas on tarbimislaenude kogumaht laenuportfellis piisavalt väike, et mitte hakata mõjutama oluliselt pankade koondtulemust.
"Eraisikute laenude puhul on risk seotud eelkõige laenuvõtjate sissetulekute ehk töökoha kaotusega. Töökoha kaotuse puhul on inimesel võimalik aga taotleda maksepuhkust, mida me ka alati sellisel puhul soovitame. Edasise osas on juba võimalik otsida lahendusi personaalselt iga kliendiga eraldi, kuni inimene on leidnud endale uue töö ning saanud taas jalad alla. Töökoha kaotusest tulenevaid viivitusi ka nö headel aegadel ning reeglina need lahenevad positiivselt," sõnas Moritz.
Parex Panga Eesti juht Eižens Slava sõnul ei ole probleemsete laenude kasv probleem. "Parex Panga jaoks Eestis ei ole märgid probleemsete laenude kasvust meie krediidiportfelli spetsiifilisuse tõttu suureks probleemiks nagu ilmselt kohaliku turu liidritele. Oleme alati lähtunud konservatiivsest laenupoliitikast ning pole Eesti laenuturul väga agressiivselt tegutsenud," ütles ta.
Seotud lood
Krediidipank teenis käesoleva aasta 9 kuuga
63,8 miljoni krooni puhaskasumit, mis on aastatagusest ajast 4,5 miljonit krooni
ehk 6,6% vähem.
Augustis kasvas makseviivitustega laenude
osakaal ning Eesti Pank ennustab, et viivises olevate laenude osakaal suureneb
järgnevatel kuudel veelgi.
Võrus avatakse täna Krediidipanga uus
hoone, mis on vanast kaks koda suurem ning ostetud ja renoveeritud panga Võru
filiaali kasumi varal. Pangafiliaali juhi ametit pidav Elmar Tiit on suutnud
pool Võru linna elanikest oma klientideks meelitada.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.