Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL)
juhatuse esimehe Feliks Mäguse sõnul on riik majutussektorile selja keeranud,
käibemaksu määra tõstmise osas valitseb suur segadus ning kohati valitseb
sektoris nö kaardimajakese tunne.
„Riik on keeranud majutussektorile selja, kas alates 2009. aastast on käibemaks 18%? Viimase kahe kuu jooksul on valitsuse enda esindajate poolt tulnud erinevat infot käibemaksu kohta. Räägitakse, et käibemaksumäär saab olema 9%. Üks päev üks informatsioon ja teine päev teine, riigieelarve pole ka veel vastu võetud, siis on raske ennustada, milline see määr tegelikult peaks olema. Meie jätkame aktiivselt oma selgitustööd, meie pühaks kohustuseks on konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna säilitamine. Oluline on ettevõtlust soosiv maksupoliitika,“ lausus Mägus täna Vene Teatris toimuval Äripäeva konverentsil Äriplaan. Alates 2004. aasta algusest on majutusteenustele rakendatud alandatud käibemaksumäära (5%).
„Saame pöörduda õiguskantsleri poole ja uurida, kas pole siin tegemist õiguste rikkumisega, meie ebavõrdse kohtlemisega. Kohtume õiguskantsleriga sel reedel, saab näha, mida ta ütleb,“ lausus Mägus, kelle sõnul valitseb majutussektoris kaardimajakese tunne.
Käibemaksu tõstmine pole Mäguse sõnul päästeventiil. „Käibemaksu 5-18% tõstmine toob kaasa inflatsiooni tõusu, konkurentsivõime nõrgenemise, majutusettevõtete vähenemise,“ loetles ta murekohti.
Viimase kahe kolme aastaga on ettevõtjad väga palju investeerinud, võrreldes eelmise aastaga on hotellide voodikohtade arv kasvanud 8,3%, Tallinnas 21%. "Võiks ju öelda, et ettevõtjad, te olete ju ise lollid olnud. Kuid millal siis veel teha investeerimisotsuseid, kui siis, kui läheb hästi," märkis Mägus.
"Turismitulud oli mullu 16 miljardit krooni, mis on 9,1% kogu Eesti ekspordist ja umbes 30% teenuste ekspordist,“ tõi Mägus välja positiivseid numbreid, erinevalt nullilähedasest majanduskasvust. „Selle aasta esimeses pooles kasvas majutatud tustide arv 4%, võrreldes eelmise aastaga. Viimastel aastatel andis suure majutuste kasvu just sisetarbimine. Juba selle aasta juuni vähenes siseturistide arv 7%. Varasema kasvu oluline tugi on praktiliselt ära kadunud,“ lisas ta.
Tegelikult on majutusettevõtetel Mäguse sõnul nõudluse kasv pakkumise kasvust oluliselt väiksem. „Selle aasta esimesel poolaastal on ööbimiste arv kasvanud vaid 0,4% ja keskmine täituvus 39% (-2%). Majutusettevõtete täituvus on võrreldes eelmise aastaga samal ajal langenud 25%,“ loetles esimees.
Tema sõnul suurenevad kulud inflatsioonist rohkem. „Majutuse ja restoranide müügitulu kasvas esimesel poolaastal 17%, kuid kulud kasvasid 23%. Kogukasum vähenes 37%,“ märkis Mägus, lisades, et tahab vägisi vaielda vastu sellele, et majutussektoril läheb hästi, majutussektoril on tema sõnul tegelikult väga keerulised ajad.
„Ebakindlus on suur. Müügitulude kasvu me sektoris kahjuks uuel aastale ei näe. Samuti jätkub kulude kasv, ka maailmas. See toob kaasa kasumi vähenemise, mis toob kaasa käibevahendite vähenemise. Teatud ettevõtete jätkusuutlikkus on nõrk, eriti neil, kel pole piisavat rasvakihti seljas või suurt emakontserni, kes aitaks raske aja üle elada,“ lausus Mägus ning lisas, et kindlasti tuleb uuel aastal ka ettevõtete pankrotte „Kindlasti tulevad ka ettevõtete sulgemised, ma ei tea kas neid on üks või kümme, kuid sellest me ei pääse!“
Esimehe sõnul peatuvad uuel aastal ka investeeringud, isegi neil, kellel oleks, mida investeerida. „Valitseb kindlusetus tuleviku suhtes, uutesse toodetesse ei investeerita, mistõttu ei looda ka uusi töökohti,“ lausus Mägus, lisades, et ilma töötajate töökoormuse suurenemiseta pole reaalne ka palgatõus.
Seotud lood
Kontserdikorraldajate liidu juhatusse
kuuluv Lauri Viikna ütles aripaev.ee-le, et käibemaksu tõus mitte üksnes ei
vähenda meelelahutussektori ettevõtete käivet, vaid lükkab edasi ka kõik
investeeringud.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL)
juhatuse esimees Feliks Mägus käis täna õiguskantsler Indrek Tederiga kohtumas,
sest tema sõnul teeb riik majutussektorile liiga ja rikub põhiseadust.
ASi Eesti Meedia juhatuse esimees Mart
Kadastiku hinnangul on praegu segane, mis täpsemalt on meedia ja mis mitte,
selle selgumist ootab ta viie aasta jooksul.
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.