ASi Eesti Meedia juhatuse esimees Mart
Kadastiku hinnangul on praegu segane, mis täpsemalt on meedia ja mis mitte,
selle selgumist ootab ta viie aasta jooksul.
„2013. aastaks on meil selge, mis on meedia ja mis mitte,“ sõnas Kadastik Äripäeva konverentsil Äriplaan 2009, „praegu ma sellele vastata ei oskaks.“
Sarnaselt teistega ei prognoosi Kadastik meediasektorile järgmisteks aastateks suuri käibe- ja kasumikasve, vähenevad müügitulud, kuna inimestel pole raha, et lehte tellida või osta ning võimalik hinnatõus läheb käibemaksutõusu katmiseks.
„Reklaamikäibe kasv võib muutuda languseks, tiraažid vähenevad, kasumid vähenevad 2009. aastal 10-20%, aga sel aastal on kukkumine veel suurem,“ rääkis Kadastik. „Kõik on teisiti uues meedias, kus reklaamikäive kasvab 30-40%, kulud 10-20%.“
Kadastik prognoosis, et kui täna annab online Postimehe käibest 9% ja kasumist 2%, siis 2010. aastal annab online käibest viiendiku ja kasumist poole, kuid see ei tähenda paberlehe kadumist.
„Tänastest Postimehe paberi lugejatest loeb meie online’i vaid 25%, samas kui online’i lugejatest loeb paberlehte 50%,“ sõnas Kadastik, „tõenäoliselt jäävad mõlemad meediumid ellu, kuid paberlehe funktsioonid muutuvad.“
Lisaks mõjutab meid heade ajakirjanike vähesus ja Euroopa paberitööstuse kriis – mitmed tehased on kinni pandud, viimati Soome tehas, kust tuli kolmandik Eesti ajakirjandusele vajaminevast trükipaberist. Tõuseb ka trükivärvi hind.
„Kümme aastat tagasi rääkis Allan Martinson, et internet tuleb peale ja investeeringud paberitööstusesse lõpetati, järelikult pole meil Euroopas ootamas ühtegi uut paberitehast,“ sõnas Kadastik.
Tema hinnangul on sellises olukorras kerge anda lihtlabaseid soovitusi, mis tegelikult positiivset efekti ei anna. Ehk siis kui viia lehekülgede ja töötajate arv miinimumini, kasutada mustvalget trükki, külmutada palgad, müüa maha kõik, mis võimalik, asuda kontrollima WC-paberi kasutamist, likvideerida turundus ja koolitus ning tõsta toote hinda, saabki meediaettevõtja vaevast lahti, kuna väljaanne sureb ära.
„Kui tegeleda pisiasjade jälgimisega, ei jää aega oluliste asjadega tegelemiseks,“ sõnas Kadastik. Ta soovitas paremini ära kasutada oma brändi ja tõsta ajakirjanike ning sisu kvaliteeti. „Kui Eesti ajakirjandus ei suuda kvaliteedile rohkem rõhku panna, on tal väga palju kaotada.“
Järgmisel aastal jäävad lehed õhemaks, aga peavad muutuma täpsemaks. Kohalikud lehed satuvad löögi alla või lõpetavad tegevuse, kuna kojukande ja käibemaksu tõus löövad neid kõige valusamalt. Vene meedias kaovad elujõuetud turult, üldse võtavad enam turgu odavad meediakanalid.
Suurimateks konkurentideks peab Kadastik järgmisel aastal Delfit ja Postimehe online-väljaannet. „Kasutaja kindlasti võidab sellest huvitavast vastasseisust,“ sõnas Kadastik.
Seotud lood
ASi Prisma Peremarket tegevjuht Janne
Lihavainen ennustas, et tuleval aastal saab uue käigu sisse konsolideerumine
jaekaubanduses ning kasvu järgmisel aastal ei tule.
Peaminister Andrus Ansip ütles täna
Äripäeva konverentsil Äriplaan 2009, et majanduse viib uuele tõusule paindlik
tööturg, milleks tuleb kiiresti rakendada uus töölepingu seadus ja inimesi
suunata elukestvasse õppesse.
Hansabussi juhatuse esimehe Neeme Tammise
sõnul eelistab riik ronge bussidele, kuigi bussid katavad 95% siseriiklikest
vedudest.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL)
juhatuse esimehe Feliks Mäguse sõnul on riik majutussektorile selja keeranud,
käibemaksu määra tõstmise osas valitseb suur segadus ning kohati valitseb
sektoris nö kaardimajakese tunne.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.