Eile kirjutasid riikide
energeetikaministrid alla raamlepingule nafta- ja gaasikonsortsiumi loomisest
tootmiseks Venezuelas.
Vene poolt on osalised Gazprom, Rosneft, TNK-BP, Surgutneftegaz ja Lukoil, teiselt poolt riiklik naftafirma PDV SA (Petroleos De Venezuela), teatas Lenta. Valitsustevahelise komisjon allkirjastab täpsed tingimused oktoobri lõpus.
Vene energeetikaministri Sergei Šmatko sõnul jääb kontrollpakett Venezuela poolele. Vastupidiselt teatas Gazpromi juht Aleksei Miller, et just tema ettevõte peab hakkama ühisstruktuuri juhtima. Miller lisas, et tegu on miljardite dollarite investeerimisega ning vaja on täpselt kindlaks määrata maardlad, mida projekt puudutab.
Vene energeetikaministeeriumi andmeil ulatuvad investeeringud kümnetesse miljarditesse dollaritesse. Ettevõtte loomine peab Šmatko sõnul olema tehtud järgmise aasta kevadeks.
Juulis kirjutasid TNK-BP, Gazprom ja Lukoil alla lepingu potentsiaalsete maardlate uurimiseks Orinoco basseinis. Eilne leping kirjutati alla Orenburgis president Hugo Chavezi Venemaa-visiidi käigus.
Lisaks kütusekoostööle on Venezuela ostnud Venemaalt relvi ning Chavez kiitnud heaks Venemaa tegevuse Gruusias. Varem riigistas Venezuela multinatsionaalsete kütusehiidude omandi. Venezuela nafta tähtsaim turg on USA.
Seotud lood
Moskva on asunud uuele rünnakule võitlemaks
tekkinud likviidsuskriisiga. Peaminister Vladimir Putin teatas, et keskpank
eraldab raskustes ettevõtetele üle 50 miljardi dollari.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje
Josingu sõnul teeks Eesti riik ja majaomanikud kõige õigemini, kui eelistaksid
teistele alternatiividele biokütust.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.