Sellel Soomes Saimaa järvistul jäädvustatud
fotol näeme eriskummalisi pilvi, mille öine sära on lummanud nägijaid nii oma
ilu kui salapäraga.
Esmalt kirjeldati niisuguseid öötaeva kõrguses helendavaid pilvi teadaolevalt 1885 aastal ja seni puudus arusaam, mil moel nad saavad tekkida umbes 80 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kirjutas
fyysika.ee. Mesosfääris, kus pilved tekivad, langeb temperatuur kuni -140°C ja õhurõhk on seal 10 000 korda madalam kui maapinnal.
Oli teada, et seal leidub pisikesi jääkristalle, kuid see ei seleta, miks neist moodustunud pilved peaks väga hästi radarisignaali peegeldama. Just niisuguse kummalise omaduse avastasid helkivatel ööpilvedel veerand sajandi eest Alaskal mõõtmisi teostanud teadlased. Nüüd pakkus California tehnoloogiainstituudi füüsik Paul Bellan selgituse, mille kohaselt sadestub jääkristallidele meteooridega atmosfääri sattunud naatriumi ja raua atomaarne aur.
Mõõtmised näitavad, et nende metallide kontsentratsioon kahaneb kirgaste kõrgpilvede läheduses enam kui 80 protsenti. Naatriumi sadestumist jääkristallidele on varem sarnastel temperatuuridel laboratoorselt uuritud ja tulemused kinnitavad, et tõenäoliselt toimub sama protsess ka pilvedes.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.