Jõks: ainult meedia ei suuda erakondade rahastamist valvata

Järgneb Allar Jõksi kommentaar:

"Homme, st 30. septembril viis aastat tagasi Riigikogu ees esinedes rõhutas õiguskantsler, et „annetuste keelamise asemel tuleks pearõhk panna rahastamise läbipaistvusele ja kontrollile”, ütles aripaev.ee-le endine õiguskantsler Allar Jõks.

Möödunud aja jooksul on vaheldunud koalitsioonid ja lubadused, hüppeliselt kasvanud erakondadele eraldatavad riigieelarve vahendid ja valimiskulutused. Ja vähenenud selgus erakondade rahastamise osas, mida ilmestavad aegajalt avalikkuse ette jõudvad korruptsioonihõngulised lood.

Ma ei saa anda hinnangut konkreetsele Äripäevas toodud juhtumile. Selge on, et tegemist on mitte ainult ühte erakonda puudutava küsimusega.

Erakondade rahastamisega haakub kõige otsesemalt ka valimisreklaamidega seonduv. Kui surve valimiskulutuste kasvamiseks jätkub, siis suureneb ka ebaselge päritoluga raha juurdevool erakonna kassasse. Valimiskulude suurus on pöördvõrdelises sõltuvuses sooviga tugevdada kontrolli. Seetõttu on ka arusaadav soovimatus valimisreklaami piirata ja erakonna rahastamise kontrolli suurendada.

Iga kehtestatud piirang nõuab järelevalvajat, mis Eestis sisuliselt puudub. Euroopa Nõukogu (GRECO) hinnang erakondade rahastamise kontrolli süsteemile on ühene- ei vasta rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõtetele. Ainuüksi avalikkus (ajakirjandus) ilma pädeva kontrolliorganita ei suuda tagada piisavat järelevalvet.

Erakondadele, kellele meeldib iga valgusfoori tulega ristmiku ületada, olemasolev kord ja venitamistaktika paraku sobivad.

Valimiskulude piiramiseks on mitmeid võimalusi. Leedus näiteks võttis parlament kevadel vastu seaduse, mille kohaselt keelatakse valimisklippide, filmide ja muu sarnase näitamine valimiskampaania ajal. Poliitiline reklaam raadios ja teles võib toimuda vaid diskussioonide ja debattidena ning seda rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest keskvalimiskomisjoni kaudu.

Kui aga seada valimiskulutuste ülempiir, siis kontroll tagatakse läbi erakonna (üksikkandidaadi ja valimisliidu) pangakontode deklareerimise järelevalvet teostavas organis. Kõik kulutused tehakse selle pangakonto kaudu. Selliselt on reaalajas võimalik kokku lugeda reklaamiks kulutatud kroonid ja sendid. Kui reklaami ostmine pangakontol ei kajastu, siis on seadust rikutud.

Mida ette võtta?

Eelnõu ettevalmistamist ei või lubada parteide tagatubadesse. Olukorras kus parlamendi erakonnad seavad iseendale mängureegleid, on avalikkuse kaasamine möödapääsmatu. Riigikogu põhiseaduskomisjoni initsiatiivil võiks kokku panna töögrupi, kes erinevaid valikud erapooletult kaaludes valmistab ette rahastamist ja valimisreklaami puudutavad muudatused.

Kui Eesti riik ei taha kontrollida oma erakondi, siis ta riskib võimalusega, et seda hakkavad tegema mõne teise riigi erakonnad."