Lepik: säilitage kaine pea

„Investoritele ütleksin, et tänane situatsioon ei ole müügiks kõige parem. Olukord on juba nii paaniline, et investor ei tohiks lisapaanikat tekitada ja oma positsioone täna müüma tormata ei oleks mõistlik,“ manitses Lepik.

Kas vastupidi paanilisele müümisele hoopis ostma minna, sõltub Lepiku sõnul igaühe riskiprofiilist.

„Viimastel päevadel on müüdud absoluutselt kõike, nende hulgas väga korralikke aktsiaid. Kui keegi oskab välja valida tugevad sektorid, siis miks mitte!“ julgustas Lepik ja lisas, et sisetarbimisega seotud ettevõtteid ta ise veel ei julgeks osta, aga nende ettevõtete aktsiaid, mis väga oluliselt majanduskeskkonnast ei sõltu, on praegu juba päris huvitav korjata.

„Tuleb säilitada kaine pea ja vaadata, kuidas sellest olukorrast kasu saaks lõigata. Paanika ja rutakad otsused sellises olukorras võivad tuua suure rahakaotuse,“ ütles Lepik.

Tema sõnul võib Ameerika finantssektori päästeplaan veel sellel nädalal siiski Kongressi positiivse otsuse saada ning finantskriisi taustal on Euroopa jaoks praegu olulisim, et keskpangad ja riigiasutused suudaksid kokku leppida ühises toes finantsturgudele ning investorid ei tormaks mõtlematult oma positsioone müüma.

Finantssüsteemi päästeplaani tagasilükkamise otsuse juures USA esindajatekoja Kongressi poolt on Lepiku sõnul mitu nüanssi.

„Ühelt poolt ei tohiks päris sellist katteta hakata lihtsalt varasid turult kokku ostma ei tohiks tšekki rahandusministrile kindlasti anda. Hääletusel olnud pakett oli aga minu meelest päris mõistlik ja tundub, et riigimehed mängisid valijatega poliitilisi mänge,“ arvas Lepik, kelle hinnangul on siiski vara abipaketti veel päris maha matta, kuna ilmselt toimub neljapäeval uus hääletus ning pole välistatud, et seekord tuleb positiivne otsus.

„Paraku pole nad finantsinimesed ega oska arvestada sellega, et aeg on praegu väga kriitilise tähtsusega ja nad võtavad väga suure riski. Kui pakett neljapäeval vastu võetaks, rahustaks see turge juba päris kõvasti,“ rääkis Lepik ja lisas, et tema oleks eelistanud paketi kohest vastuvõtmist, et hoida ära probleemide süvenemine ning kiire levik, mis võib globaalselt kaasa tuua mõne veel enam-vähem heas korras olevale pangale likviidsusprobleemid, mistõttu pank on sunnitud oma poe kinni panema. Paketi vastuvõtmine oleks Lepiku sõnul eeldanud ka väga tugevat kontrolli selle kasutuse üle.

Alates septembri algusest on globaalne finantsstress pidevalt kasvanud ning pankade põhjaminek USAs on seda järjest aina enam survestanud. Ameerika poole pealt paistab Lepiku sõnul siiski, et suuremad probleemid võiksid olla lähinädalateks lahendatud.

“Järgmist suurt panka, mis oleks kohe põhja minemas, pole praegu näha, raskustes olnud pangad on suuremate pankade poolt üle võetud ja see on koht, mis võib pinge turgudel selle nädala jooksul maha võtta,“ arvas Lepik.

Euroopasse jõuavad Ameerikas toimunu mõjud viiteajaga ja seetõttu on Lepiku hinnangul kriitilisemasse seisu jõudmas nüüd just Euroopa – kuidas siin suudetakse pinge edasist kasvamist ära hoida?

„Ma ütleks, et lähinädalatel on Euroopas toimuv väga tähtis,“ nentis Lepik ja lisas, et kuigi Euribori tõus viitab otseselt närvilisusele, on see eilse suure Ameerika kukkumise järel täiesti mõistetav ning raske oleks olnud ka mingit muud reaktsiooni eeldada.

„Küsimus on selles, mis nüüd edasi saab – kas suudetakse Euroopa keskpankade ja riigiasutuste poolt leida ühiselt tugi turgudele, mis pinget vähemaks võtaks. Kõige olulisem on praegu finantsstressi maandamine ja stressi edasise kasvu vältimine,“ ütles Lepik.

Kõrguse mõttes on stress Lepiku sõnul läinud juba äärmusesse ja seetõttu on lootust, et isegi mõõdukalt positiivsed uudised võivad olukorda rahustada.

„Ma pigem hindaks suuremaks tõenäosust, et pinge edasi ei kasva ja nädala lõpuks saadakse ehk pidama,“ pakkus Lepik.

Eesti jaoks tuli selline finantsstress väga halval ajal ning kui sündmused kiirelt lahenema ei hakka, tähendab see veelgi kallimat laenuraha.

„Eesti majandusele on see murelikuks tegev uudis, kuid ühepäevastest liikumistest ei saa siiski väga pikki järeldusi teha ja tuleb vaadata, mis juhtub paari järgmise kuuga,“ rääkis Lepik, märkides, et kui globaalselt suudetakse olukord maha rahustada ja saavutada see, et asjad ei lähe enam hullemaks, oleks see juba suureks abiks ning võtaks Eesti jaoks survet väiksemaks.

„Tuleb jooksvalt märke vaadata, majanduse mõttes ei saa lühiajalistest kõikumistest paikapidavaid järeldusi teha, ettevaatlikuks sellised suundumused aga kahtlemata teevad,“ sõnas Lepik.