Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles
aripaev.ee-le Eesti Energia hinnatõusu lubamist kommenteerides, et luba anti,
kuna enamus põhjuseid on seotud selliste kuludega, mida Eesti Energia mõjutada
ei saa, nagu näiteks nafta hind.
„Fakt on see, et hinnale kõige enam mõju avalda keskkonnatasud ja teiseks põlevkivi hinnas on väga suur osakaal lõhkeainel ja diiselkütusel. Nende hinnad sõltuvad maailma naftaturu hinnast,“ vastas Märt Ots küsimusele, miks andsite loa elektrihinna tõusuks 1. jaanuaril 2009.
Otsa sõnul mõjutab kohapealne faktor ehk tegevuskulude tõus elektri hinda ainult 2% ning peamine põhjus, miks hinnatõusu on vaja, peitub ikkagi kuludes, mida mõjutada ei saa.
Küsimusele, kas hinnatõusu ära jätta või edasi lükata võimalik polnud, vastas peadirektor: „Ei seda ei saanud ära jätta, sest vastasel juhul ei oleks Eesti Energial vahendeid nende juhitamatute kulude katteks.“
Otsa sõnul on ka varem mainitud keskkonnakulud, diiselkütus, lõhkeaine on ettevõtte jaoks juhitamatud kulud, mille eest lihtsalt peab maksma.
Seotud lood
Riigikogu liikme Mart Laari sõnul ei mõjuta
tulevased vee- ja elektrihinna tõusud euroga liitumist kuidagi positiivselt,
küll aga peab riik endiselt 2011. aastal euroraha kasutusele võtma.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik
ütles tänasel elektrihinna tõusu käsitleval pressikonverentsil, et ka Eesti
Energia peab leidma võimalusi saamaks hakkama väiksema arvu töötajatega.
1. jaanuaril kallineb elektrihind
keskmiselt 6,4 senti kilovatt tunni eest. Eesti keskmise majapidamise
elektriarvet suurendab hinnamuutus kuus umbes 15 krooni võrra.
Lahe Roosi juhatuse liige Hilda Valk ütles
aripaev.ee-le, et hinnatõusuga peab leppima, kui palju see ettevõtte kulusid
suurendab ei oska ta praegu öelda.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.