Vanemahüvitis langenud petturite meelevalda

"Küsimus oli puhtalt ellujäämises," ütleb Teet, kes on ühena vähestest nõus rääkima lugu, kuidas ta oma kaasaga riigilt suurema vanemahüvitise välja kauples. "Tundsime end ka väga halvasti, oleme tegelikult seadusekuulekad inimesed," lisab elukaaslane Maarja kärmelt juurde. Mõistagi pole Teet ja Maarja isikute pärisnimed - jätame need allikate anonüümsust kaitstes enda teada.

Paari lugu on aga lihtne. Kui Maarja jäi lapsehoolduspuhkusele, polnud ta selleks ajaks tervet aastat veel töötanud. Seetõttu oli ka tema pealt laekunud sotsiaalmaksu summa, mis on vanemahüvitise maksmise aluseks, suhteliselt tagasihoidlik.

"Hüvitis tuli nii väike, et me ei tulnud sellega toime," räägib Maarja. Sestap otsustas paar mõne aja möödudes emapalga isapalgaks ümber vormistada. Kuna Teet oli kauem tööl käinud, tuli talle riigilt makstav summa suurem.

Samal ajal käis mees aga tegelikult tööl edasi ning sai tööandjalt ametlikult tulumaksuvaba miinimumi ning ülejäänud palgast sularahas.

"See oli asjade kokkulangevus. Firmal ei läinud siis väga hästi ning maksude maksmata jätmine päästis olukorda natuke," seletab Teet, kui pärin, kas tööandjat oli vaja veenda.

Skeemi abil sai paar umbes 10 000 krooni lisaraha. "Enam me muidugi nii ei teeks," tunnistavad mõlemad siiralt.

Et taolisi ja sarnaseid võtteid kasutatakse, pole tegelikult mingi saladus. Nii sotsiaalministeerium kui ka maksu- ja tolliamet on asjadega kursis.

"Skeemi ärakasutamine ei ole meie hinnangul massiline probleem, üksikutel juhtudel seda ilmselt tehakse," ütleb ministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall. Uurides, mitu petujuhtumit talle teada on, põikleb Pall aga mingil põhjusel vastusest kõrvale ning lausub, et kui inimene on saanud seadusevastaselt suuremat hüvitist, nõutakse enammakstud hüvitis tagasi. Kas nii ka tehtud on, jääb samuti saladuseks.

Samas on viise, kuidas vanemahüvitist suurendada, lisaks eelpool mainitule veel, nagu selgus mitme teise lapsevanemaga suheldes. Nende kasutamine eeldab aga mitme teise inimese kaasamist, mida võiks ka grupiviisiliseks pettuseks pidada.

Näiteks saab kasutada skeemi, kus tööandja maksab mehe palvel tema teenitud palga naise nimele, mis tähendab, et naise pealt makstakse rohkem sotsiaalmaksu. See omakorda suurendab vanemahüvitist, kuigi reaalselt selle nimel rohkem tööd ei tehta.

Kui on aga hea tuttav või sõber, kel oma firma, võib lasta temal võtta näiteks tulevane ema fiktiivselt tööle ning tema pealt sotsiaalmaksu maksta, ilma et naine reaalselt ka tööd teeks. Makstud summa lisatakse naise põhitöökohast tulevale sotsiaalmaksule otsa ning arvutatakse selle võrra suurem emapalk.

"Põhimõtteliselt on see kelmus," räägib maksu- ja tolliameti kontrollosakonna juht Egon Veermäe, kelle sõnul on taolisi juhtumeid ka paljastatud. "Paar juhtumit on tõesti olnud, kus emal on mõnda aega enne emapuhkusele jäämist palk järsult tõusnud," tõdeb Veermäe.

Statistikat juhtumite arvukuse kohta mehel aga pole. "Informatsioon on väga toores. Praegu midagi muud pole. Jälgime," ütleb ta.

Kui maksu- ja tolliametil õnnestub taolisi juhtumeid paljastada, antakse need ka kohe politseile üle.

Reformierakondlase Paul-Eerik Rummo sõnul oli vanemahüvitise süsteemi väljatöötamisel juttu skeemidest, kuidas võimalik riigilt rohkem raha välja petta.

"Esimest varianti minu mäletamist mööda ei osanud keegi ette näha, aga seda küll, et naisterahvale joonistatakse kõrgem palk," märgib Rummo, pidades esimese variandi all silmas skeemi, mille järgi abikaasa palk vormistatakse naise nimele.

"Pettusjuhtumeid tuleb uurida seda teed pidi, kustkaudu teistegi väärsammude uurimine ühes korralikus riigis käib," lisab Rummo, jäädes kindlaks seisukohale, et paari musta lamba pärast ei saa hakata kogu vanemahüvitise maksmise süsteemi ümber tegema. "Kui saadakse pettusele jälile, tuleb seda jälitada ja vajadusel karistada."

Autor: Mariliis Pinn, Gert D. Hankewitz