Arusaamine, et ajus närvirakke
sünnijärgselt juurde ei teki, on tänaseks teadlaste poolt põhjalikult ümber
lükatud. Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud töös blokeeriti
neuronite taasteke täiskasvanud hiire ajus ning uuriti selle mõju looma
füsioloogiale ja käitumisele, vahendas Eesti Biokeskus.
Idee neuronite tekkimisest ehk neurogeneesist täiskasvanud imetajate ajus on üldtunnustatud teooriaks muutunud väga pikkamööda: üksikud teadlased olid selles veendunud juba 1960.-70ndatel, kuid alles umbes aastatuhandevahetusel läbi viidud uurimused andsid sellele uskumusele tugeva põhja.
Tegelikult tekib täiskasvanu ajus neuroneid juurde kahes piirkonnas: haistmismeelelt infot vastu võtvas haistesibulas ja hipokampuses. Hipokampusel erakordselt oluline õppimisel ja mäluprotsessides.
Kuigi täiskasvanud aju neurogeneesi on juba päris põhjalikult uuritud ei ole selle funktsiooni kohta eriti palju teada.
Värskes uurimistöös blokeerisid jaapani teadlased neurogeneesi täiskasvanud hiirel ja uurisid selle mõju haistesibula ja hipokampuse ehitusele ning hiire käitumisele. Selgus, et sündimata jäänud neuronite tagajärjel muutus oluliselt haistesibula ehitus, haistmismeele kvaliteedile see aga olulist mõju ei avaldanud. Hipokampusesse lisandumata jäänud neuronite efekt oli seevastu koheselt märgatav: katsehiirtel oli kontrollhiirtega võrreldes oluliselt halvenenud ruumiline mälu.