Lauri Vitsuti hinnangul ei paku valitsuses
heaks kiidetud eelnõu SMS-laenu võtjatele paremat õiguste kaitset, kuna neile on
juba kehtiva seadusega tagatud õigused .
Justiitsministeeriumis valminud eelnõu on koostatud teadmisega, et see ei realiseeru kunagi, kuna on vastuolus Eesti õiguskorra põhimõtetega. „Jääb arusaamatuks, mis eesmärgil selline eelnõu valitsusele esitati,” ütles Rahvaliidu liige ja kiirlaenu võtjaid nõustav Lauri Vitsut. „Kui Reformierakonna ministril oleks olnud tõeline tahe kiirlaenude küsimusega tegeleda, siis oli tal juba ammu selleks võimalus, kuid antud juhul on tegemist odava populismiga.”
Vitsuti hinnangul on kiirlaenude näol tegemist sotsiaalse probleemiga ning olukorda ei lahenda seaduste muutmine.
„Liigkasuvõtmine oli probleemiks juba Rooma õiguses ja sealt on ülekantud ka tänapäeva õiguse põhimõte, mille kohaselt see, kes teostab oma õigust, ei tohi sellega märkimisväärset kahju teha teisele,” sõnas Vitsut ja lisas, et seega on meil olemasolev regulatsioon probleemi lahendamiseks olemas. „Me ei saa SMS ja kiirlaenudega hakata võitlema muutes kehtivat seadust. Õiguse enda põhimõtted seda ei luba,” tõdes Vitsut.
Seotud lood
Justiitsministeeriumi nõunik Indrek Niklus
kommenteeris eelnõud, mis suurendab SMS-laenu võlglaste
võimalusi kaitsta oma õigusi, et ebaproportsionaalselt suur intress
jääb alati kohtute otsustada, kuna see võimaldab hinnata igakordselt
intressimära ja osapoolte kohustusi.
Teiste laenude kõrval ka SMS-laene
väljastava Koduliising OÜ juhatuse liige Arne Veske ütles aripaev.ee-le, et
laenuandjad ootavad kripo kampaaniate asemel seadusega kehtestatud
regulatsioone.
Advokaadibüroo Tark Co, vandeadvokaat
Hannes Vallikivi kommenteeris justiitsministeeriumi seaduse eelnõu, mis kuulutab
tehingu heade kommetega vastuolus olevaks, kui laenuandja kasutab ära laenuvõtja
erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet või kogenematust ja leidis, et see on
peavalu ravimine giljotiiniga.
E-õigusesse lisatud dokumentidest selgub,
et justiitsminister Rein Langi eestvõttel sündinud kiirlaenuseaduse eelnõu
pöörab pea peale ka teised lepingulised suhted ning see oligi seaduselooja
eesmärk.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.