Nõunik: liiga suur SMS-laenu intress jääb kohtute otsustada

„Eelnõus on jäetud teadlikult täpselt kirja panemata, kui suur intressimäär nüüd ebaproportsionaalne on,“ rääkis Niklus. Ta rõhutas, et määr jääb alati kohtute otsustada, et igal korral siis vastavalt asjaoludele olukorda hinnata.

„Võib rääkida prognoosidest praeguste kohtulahendite alusel. Riigikohus on siin mõnes lahendis analoogseid probleeme käsitlenud ja näiteks ühes lahendis on seisukoht, kui 60% tuleb maksta laenuintressi aastas, siis see võib-olla liiga suur,“ märkis ta.

„Samas on kohus öelnud, et 74% laenuintressi pole kahe aasta kohta liiga suur. Kui mõelda ELi riikide kohtupraktikale, siis seal on rusikareegel, kui on kaks korda suurem ühe poole kohustus võrreldes teise poole kohustusega, siis on see kindlasti heade kommete vastane ja tühine,“ selgitas Niklus.

Nõuniku sõnul tuleb loomulikult arvestada, et SMS-laenude ehk kiirlaenude puhul on kiirlaenu iseloom muu kui tavalise pangalaenu puhul. Seetõttu võib intressimäär olla kõrgem kui tavalise pangalaenu puhul, mis on ca 15-20%.

„Ühelt poolt võime seda käsitleda laenuandjate kahjustamisena, kuid teiselt poolt peame mõtlema, et laenuandjate äritegevus oleks ühiskonna poolt aktsepteeritav,“ lisas ta.

Niklus rääkis, et kohus ei pea hakkama ja ei hakkagi kõiki laenulepinguid, mis on tavapärasest kõrgema intressiga, tühistama, vaid kohus võtab väga ekstreemsed olukorrad ja tunnistab need tühiseks.

„Selle järgi peaksid tegema kiirlaenufirmad omad järeldused, et nii palju siiski küsida ei tohiks. Samuti peaksid nad oma praktika ja laenuintressid vastavusse viima ühiskondliku arusaamaga,“ sõnas ta.

Nõunik lisas, et toimuma peaks distsiplineeriv olukord laenufirmade suhtes ning seadus peaks vähendama sotsiaalseid pingeid ühiskonnas, kuna valdavalt polda rahul väga suurte tagasimakstavate summadega. „Tahetakse leevendada olukorda, kus inimene peabki jääma kõrget laenuintressi maksma.“

„Arvan, et kohtutesse minnakse selliste asjadega, kus inimesed tunnevad, et neile on liiga tehtud,“ märkis nõunik. „See peab julgustama ka laenuandjaid kohtu poole pöörduma, et milline olukord siis see õige on, kuid praktika väljakujunemine võtab aega. Ühelt poolt on eesmärk, et laenuandja hakkaks mõtlema pakutava teenuse hinna peale,“ rääkis ta.

Niklus ütles, et loodetavasti sügisel hakkab parlament eelnõud arutama ja ehk talvel hakkab seadus kehtima.