Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe
Eiki Nestori sõnul võib uues avaliku teenistuse seaduse eelnõus olla mitu
n-ö miini, kuid kõige tundlikum koht on süsteemi üleminek vanalt uuele.
Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile uue avaliku teenistuse seaduse.
„Kõige tundlikum selle seaduseelnõu puhul ongi see, kuidas minna vanalt uuele üle. Õnneks tekib pehme üleminek ühelt süsteemilt teisele. Ühed inimesed võetakse tööle töölepingu alusel ja need, kes on avaliku teenistuse seaduse alusel tööl, neil on ka võimalus töölepinguga töötada, kuid neile jäävad vanad õigused ka püsima, seda ei muuda keegi,“ märkis Nestor ning lisas, et uues seaduseelnõus võib olla kokku 110 miini. „Ma pean eelnõu enne korralikult läbi lugema, kui pikemalt kommenteerin,“ märkis Nestor.
Uue eelnõuga kitsendatakse ametnike ringi, plaanitakse luuakse selge palgasüsteem, tagatakse kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele ning kaotatakse põhjendamatud soodustused.
Kui uus seaduseelnõu läbi läheb, siis võivad ühes kontoris kõrvuti asuda tööle inimesed, kes töötavad vanadest hüvedest lähtuvalt, ning need, kellega tehakse tööleping ning kellele vanad hüved ei kehti. „Ühed käivad tööl ühtede hüvedega ja teised teistega. Ma arvan, et praktika paneb selle asja paika. Ka Saksamaal, kus nii tehti, seal olid paljud inimesed, näiteks nooremad avalikud teenistujad, kes olid varem ametisse nimetud ega käinud tööl töölepingu alusel, osa neist soovis ise oma lepinguid muuta,“ lausus Nestor, kelle sõnul on tööleping ikkagi palju paindlikum vorm, kui avaliku teenistuse seaduse järgi tööl käimine.
„Oluline on ka veel see, et riigi õiguses oleks kõik korras. Meil on täna häbiväärne ja loll olukord selle avalike teenistujate streigiga. Aastal 2001 me Raskiga ühe seaduseelnõu kirjutasime ja nüüd on Eesti seepärast halvas kirjas. Selle seaduseelnõuga koos tuleb ka see streigiõiguse asi üle vaadata,“ märkis Nestor.
Nestori sõnul on probleem selles, et meie seadus piirab streigiõigust sõltuvalt sellest, kus sa töötad. „Tegelikult on õige piirata streigiõiogust vastavalt sellele, mis tööd inimene teeb. Kui ta töötab politseis politseinikuna, siis streigiõigus lubab tal seda piirata, ka rahvusvaheline õigus ei näe selles halba. Kuid siis on oluline küsimus, kuidas töörahu tagada. Kuid kui inimene töötab pressiesindajana või mõnel muul lihtsalt tööl, siis seda õigust piirata ei tohi, meil on see koht veel korda tegemata. Kuid seda tuleb teha,“ märkis Nestor.
Seotud lood
Riigikogu liikme Igor Gräzini sõnul on
ametnike arvu vähendamise ja hüvede kärpimise näol tegemist loomuliku
vähenemisega, sest avaliku sektori töötajate arv on tema sõnul
ülepaisutatud.
Uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu
kaotab hulga ametnike soodustusi, näiteks automaatsed lisatasud akadeemilise
kraadi või võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetuse.
Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart
Laari sõnul oli uue avaliku teenistuse seaduse eelnõuga (ATS) väljatulekuks
viimane aeg, kuna tegevusetus selles vallas on kestnud liiga kaua.
Uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu
kohaselt väheneb ametnike arv seniselt 26 000 ametnikult 16 000-le.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.