Sooäär: muinsuskaitse nimekirjas olek on omanikule nuhtlus

Euroopas on olukord vastupidine: kultuurimälestiste omanikud tahavad, et neile kuuluv kultuurimälestis kuuluks muinsuskaitse nimekirja, sest siis maksab riik neile mälestiste korras hoidmiseks toetust. Sooäär pakkus välja, et Eestis võiks kehtida kultuurimälestistele käibemaksusoodustus.

Sooäär esines möödunud nädalal Horvaatias rahvusvahelisel konverentsil "Mõisate ja losside rollist maapiirkonna arengumootoritena" ettekandega "Eesti - tuhande mõisa maa."

Riigikogu liige märkis, et konverentsi põhisõnumiks oli mure Horvaatia maapiirkonnas asuvate kultuurimälestiste säilimise pärast. Horvaatias on mõisaid ja losse veel rohkem kui Eestis ja paljud neist on väga viletsas olukorras. Enamus on riigi omanduses, kuna omandireform venib visalt ja riik ei taha neid hooneid eraomanikele müüa. Samas puudub Horvaatia riigil raha, et need korda teha ja neile uusi funktsioone leida. See paneb paljud kultuurimälestised seal täna reaalsesse hävimisohtu. Riik on teadvustanud olukorra tõsidust ja korraldas vastavasisulise rahvusvahelise konverentsi, et tutvuda Euroopa edulugudega kultuuriväärtuste kaitsmisel.

Sooääre sõnul oli konverentsile kutsutud ka veel Taani, Hungari ja Belgia esindajad, kes oma riikide kogemusest rääkisid. Samuti olid kohal Brüsseli ajalooliste hoonete temaatikaga tegelevad ametnikud, kes rääkisid uutest arengutest Euroopa Komisjonis. "Täna käib aktiivselt diskussioon võimalike käibemaksusoodustuse üle ajalooliste hoonete restaureerimiseks kogu Euroopas," tõdes ta.

Sooäär lisas, et tema keskendus riigikogu muinsuskaitseühenduse juhatuse liikmena Eesti riigi hetkeseisule arhitektuurimälestiste kaitsmisel ja mõisate ning losside hetkeseisule. Samuti rääkis ta MTÜ Eesti Mõisate Ühendus tegevusest. EMÜ on tema sõnul ainus kõiki Eesti mõisaid ühendav katusorganisatsioon, mis koos kultuuriministeeriumi ja EAS-ga püüab leida võimalusi mõisatele uue elu andmiseks. EMÜ on ka teist aastat üle-euroopalise ajalooliste hoonete ühenduse UEHHA liige.

"Meie probleemid tegelikult enamuses Euroopa riikides väga sarnased. Ajalooliste hoonete restaureerimise- ja ülalpidamiskulud on tunduvalt suuremad tavahoonetest. Enamuses arenenud Euroopa riikidest on mälestiste omanikele ka olulised maksusoodustused või riigiabi, mis aitab kulusid kompenseerida. Belgia katab näiteks kõik arhitektuurimälestiste regulaarse hooldamisega seotud kulud, kui hoone ei ole tulutoov ja toetab ka strukturaalseid investeeringuid. Nii Hollandis kui ka Belgias on seetõttu inimestel suur soov "oma ajalooline maja muinsuskaitse alla saada" see garanteerib riigi toe. Üldiselt on arenenud Euroopa riikides valdav seisukoht, et kui riik paneb mälestiste omanikele olulised riigipoolsed kaitse ja hooldamise kohustused, siis on ta sunnitud ka nende kohustuste täitmiseks vahenditega toetama. Meil seda kahjuks veel pole. Meil saavad mälestised võrreldes näiteks looduskaitseobjektidele mineva riigiabiga kaduv-väikest avariiremondi abi ja sedagi piiratud ulatuses," selgitas olukorda Sooäär.

Samuti on riigikogu liige seisukohal, et Eesti riik ei ole veel kindlasti kõiki võimalusi ära kasutanud, et meie mõisad ja lossid aktiivselt Eesti kui turismi sihtkoha turunduse kampaaniasse rakendada.

Kui me vaatame täna Eesti maapiirkonda, siis ongi ainult kirikud, mõisad ja kaunis loodus. Ei ole meil maailmakuulsaid koski ega püramiide mida näidata.

Just selle pärast peaks ka riik täna tõsisemalt suhtuma mõisate taastamisse ja nägema seda kui riigi prioriteeti maapiirkonna arendamisel. Mõisad turismimagnetitena saaksid oluliselt kaasa aidata maaturismi edendamisse ja luua maal uusi töökohti, kui seda strateegiliselt planeerida. Olukorras, kus välisturistide majutus juba kolmandat aastat järjest Eestis oluliselt langeb tuleks kiiresti need asjad esiplaanile tõsta, millega maapiirkond atraktiivseks teha. Mõisatel on maapiirkonna magnetitena selleks kogu potentsiaal olemas.

"Minu jaoks kõige olulisem sellel konverentsil oligi see, et Horvaatia pole veel Euroopa Liiduski, aga sealsete mõisate ja losside roll riigi turismimajanduses on riiklikult tähtsaks küsimuseks tunnistatud. Seda tõestas ka arvukas ministeeriumite ja omavalitsuste osalemine konverentsil. Kokku osales üle 300 inimese," möönis ta ning lisas, et tema ettekannet refereeriti paljudes Horvaatia meediakanalites ning ka Horvaatia riiklikus televisioonis. Sooäär tunnistas, et horvaatidel on Eesti suhtes suur respekt, sest Eesti kogemust kuulati hiirvaikselt.

"Horvaatia kiituseks peab ütlema seda, et sealsed ajaloolased on väga tugevalt tööd teinud ja Horvaatia losside ja mõisate kohta on väga põhjalikke raamatuid ja uurimustöid avaldanud. Julgen öelda, et kindlasti rohkem kui meil. Kui keegi Horvaatiasse turismireisile läheb, soovitaksin kindlasti külastada nende peamist mõisate ala, mis jääb Zagrebist poole tunni autosõidu kaugusele Zagornõi piirkonda," tegi Sooäär reklaami.

"Arvan, et sel teemal tasuks teil tegelikult üks suurem artikkel teha, mitte ainult väike nupp. Loodan, et võtate selle ette. Praeguses majandussurutise tingimustes peame otsima just nimelt neid uusi ideid, millega Eesti taas pinnale tõmmata. Mõisad on kindlasti üks kasutamata potentsiaal. Horvaatias nimetati sealseid losse uinunud kaunitarideks, kes tuleks ellu äratada," olid Sooääre õpetussõnad ajakirjanikule.