Euroopa Lõunaobservatooriumi optiliste
teleskoopide ja NASA satelliidi RXTE ühismõõtmised näitavad kahe mustast august
ja nähtavast tähest koosneva kaksiksüsteemi ootamatut käitumist.
Teadaolevalt ei saa valgus mustast august väljuda, kuid kui mõni nähtav täht tiirleb musta augu ümber - täpsemalt tiirlevad mõlemad ümber ühise massikeskme - põhjustavad tähelt musta auku langeva aine voolus toimuvad kõrge energiaga protsessid mitmesugust kiirgust, kirjutas
fyysika.ee.
Seni on röntgenkiirgust ja nähtavat valgust põhjustavaid mehhanisme vaadeldud
lahus, kuid hiljuti võimalikuks saanud mõõtmised näitavad, et vähema energiaga nähtava valguse ja suurema energiaga röntgenkiirguse muutlikkused ajas on tugevalt seotud.
Vaadeldi kahte kaksiksüsteemi nimedega GX 339-4 ja SWIFT J1753.5-0127. Mõlemad asuvad Linnutees ning koosnevad umbes kümne Päikese massiga mustast august ja sellega koos vaid mõne miljoni kilomeetri kaugusel tiirlevast tähest. Röntgenkiirguses teostati mõõtmisi NASA satelliidilt RXTE ja samaaegselt mõõdeti Tšiilis asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi väga suure teleskoobiga ühendatud kaameraga ULTRACAM samade allikate muutlikkust nähtavas valguses.
ULTRACAM suudab rahuldava signaali ja müra suhtega jäädvustada 20 kaadrit sekundis ja seda peetakse väga heaks saavutuseks. Kui niisugune näitaja tundub kahvatuvat kasvõi igapäevase telefonikaamera kõrval, tuleb arvesse võtta, et kaugetelt kosmilistelt objektidelt jõuab meieni äärmiselt nõrk valgus ja kvaliteetsete staatiliste piltide saamiseks kasutatakse hoopis pikemaid säriaegu.
Mõõtmistulemuste võrdlus näitas, et nähtava valguse ja röntgenkiirguse muutlikkuste vahel on tugev seos ja see viitab nende ühisele tekkemehhanismile. Kui varem on nähtava valguse vilkumist peetud kõrgemate energiatega protsesside järelnähuks, siis need mõõtmised näitavad, et nähtavas kiirguses toimusid muutused veidi varem kui röntgenkiirguses. Niisuguse käitumise täpne põhjus tuleb alles välja selgitada, kuid teadlased peavad selle eest vastutavaks ülitugevaid magnetvälju musta augu vahetus läheduses.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.