• OMX Baltic0,01%295
  • OMX Riga0,16%894,43
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,88
  • OMX Vilnius0,11%1 142,05
  • S&P 500−3,5%5 568
  • DOW 30−2,68%41 655,37
  • Nasdaq −4,93%17 299,81
  • FTSE 100−0,92%8 600,22
  • Nikkei 2250,38%37 028,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,69
  • OMX Baltic0,01%295
  • OMX Riga0,16%894,43
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,88
  • OMX Vilnius0,11%1 142,05
  • S&P 500−3,5%5 568
  • DOW 30−2,68%41 655,37
  • Nasdaq −4,93%17 299,81
  • FTSE 100−0,92%8 600,22
  • Nikkei 2250,38%37 028,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,69
  • 22.10.08, 18:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektrijaamad võiks ehitada kosmosesse

USA kosmoseühingu National Space Society emeriitprofessor Ben Bova pakkus hiljuti välja uskumatuna kõlava lahenduse maailma energiakriisile. Selle asemel, et paigutada päikesepaneelid majakatustele, soovitab ta need saata kosmosesse, kus päike pidevalt paistab.
Hiljuti avaldatud artiklis selgitab Bova, et idee pole sugugi teostamatu, nagu esmapilgul võib tunduda. Juba praegu osatakse saata kosmosesse erinevaid materjale, samuti on olemas kogemused nullgravitatsiooniga keskkonnas hiiglaslikke struktuuride ehitamisega, näiteks rahvusvaheline kosmosejaam. Seega võiks hiiglasliku päikeseenergia koguja ehitamine olla kosmoses täiesti teostatav, kirjutas Washington Post.
Idee seisneb hiiglaslike päikesepaneele kandvate satelliitide saatmises kosmosesse, kus need pidevalt päikesevalgust elektriks muudavad ning selle energia mikrolainete abil Maal asuvatesse vastuvõtujaamadesse saadavad. Teadlase hinnangul suudaks selline jaam toota pidevalt 5-10 gigavatti energiat. Kuivõrd Maale saadetava energia kokkukogumiseks on vaja suurt pinda, sobiksid teadlase hinnangul vastuvõtujaamadeks kõige paremini näiteks kõrbed.
See projekt poleks kindlasti odav. Bova arvutuste kohaselt läheks sellise jaama ehitamine maksma umbes miljard dollarit ehk umbes sama palju kui tuumaelektrijaama ehitamine. Projekti tasuvusaeg oleks pikk, investeeritud raha hakkaks kasumit tootma mitmekümne aasta pärast. Samas oleks niimoodi toodetava energia hind teadlase sõnul traditsiooniliste vahenditega toodetud elektrienergiaga samas suurusjärgus.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele