Võimalike finantskriiside lahendamiseks
loodav nn stabiliseerimisfond, millest Rootsi valitsus andis sel nädalal teada
koos plaaniga tagada Rootsi pankade laenud summas kuni 1,5 triljonit Rootsi
krooni, läheb pankadele kalliks maksma.
40 miljardit Rootsi krooni 15 aasta jooksul, kirjutab Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet. Erinevalt laenugarantiide kasutamisest, mis on vabatahtlik, on stabiliseerimisfondi sissemaksete tegemine kohustuslik. Analüütikud on juba asunud kärpima Rootsi pankade kasumiprognoose.
„Kõige suurema „laksu“ saab Handelsbanken, millel on Rootsi neljast suurpangast suurim turuosa. Oleme nende 2009/2010 kasumiprognoosi kärpinud 5% võrra. Ülejäänud kolmel 1-4%,“ ütles lehele Cheuvreux Nordicu analüütik Rodney Alfvén.
Siiski pääsevad Rootsi pangad Taani pankadega võrreldes suhteliselt kergelt. Riikliku pangaabi fondi loomine Taanis tähendab Danske Bankile 15% väiksemat kasumit, ütles Rodney Alfvén.
Lisaks neljale suurpangale on stabiliseerimisfondi kaasatud kõik teised umbes sadakond väiksemat panka ja krediidiasutust. Fondi eesmärk on vajadusel hätta sattunud pangale appi tulla. Aastaks 2023 tahab Rootsi riik fondi kasvatada 150 miljardile Rootsi kroonile.
Pankade sissemaksed fondi algavad pärast maailma finantsturgude stabiliseerimist.