Valitsus vassib maksutuludega

Padar: ohkimine ei aita

"Täpseid arvutusi, kui suur see miinus võib tulla, ei saa keegi öelda. Võttes aluseks viimase pooleteise kuu jooksul toimunu, on miinus tõenäoline, selles on poliitiliselt kokku lepitud ja ohkimisest mingit kasu ei ole," ei tee ka rahandusminister Ivari Padar eelarvedefitsiidist enam mingit saladust. See on valitsusele valus tõdemus, sest peaminister Andrus Ansip peab tagasi võtma oma sõnad, et tema juhitud valitsus defitsiidis eelarvet vastu ei võta.

Eelarve puudujääki maskeerivad mullid võib Keskerakonda kuuluva majandusteadlase Heido Vitsuri sõnul jaotada kolmeks: heast, kuid alusetust usust tulenevateks, antud olukorras lubamatust kohast võetavateks ja nendeks, mis aritmeetilise tasakaalu saavutamiseks eelarvesse sisse kirjutatud on.

"2009. aasta eelarve kavandi tasakaal on fiktsioon. Eelarve ei ole tasakaalus siis, kui teda nimetada tasakaalus olevaks, vaid siis, kui eelarveaastal laekuvad tulud katavad kulusid," kritiseerib Taavi Veskimägi paberilt vastu vaatavat raamatupidamislikku tasakaalu.

Eelarve vundament laguneb

Kõige suurem probleem on riigieelarve koostamisel aluseks võetud tuleva aasta majanduskasvu ja inflatsiooni prognoos. "Ma ei tea ühtegi organisatsiooni ega ühtegi riiki, kes prognoosiks tulevaks aastaks suuremat majanduskasvu kui sel aastal," nendib Heido Vitsur.

SEB majandusanalüütik Ruta Eier prognoosib järgmiseks aastaks 2-3 protsendilist majanduslangust, Eesti Pank kolmapäeval avaldatud prognoosis 2,1 protsendilist langust, mis võib aga musta stsenaariumi korral kukkuda kuni 4 protsendini.

"Ilmselt mõjub maailmamajanduses toimuv Eesti majanduskasvule pidurdavalt, samas võib nafta hinna langemine pidurdada inflatsiooni," märgib Nordea Panga analüüsi osakonna juhataja Sander Klaos.