Euroopa Liidu rahandusministrid vaidlesid
teisipäeval Brüsselis selle üle, kuidas globaalset finantssüsteemi
tugevdada.
Sel reedel toimuva ELi valitsusjuhtide erakorraliseks ülemkoguks kinnitati rida ettepanekuid, mida valitsusjuhid arutama hakkavad. Ülemkogu peaks omakorda sõnastama Euroopa seisukoha järgmisel nädalal New Yorgis toimuvale 20 riigi tippkohtumisele, mis hakkab arutama nn globaalse finantsarhitektuuri reformi.
Ettepanekute keskmes on rangem järelevalve ning tõhusamad riskikontrolli meetmed pankades ja piiriülestes finantsinstitutsioonides, kirjutas Financial Times.
Euroopa ideed: luua suurte piiriüleste finantsasutuste jaoks nn järelevalvekolleegiumid; tugevdada finantsasutustes riskikontrolli meetmeid; koostada käitumiskoodeksid ülemäärase riskivõtmise kohta finantssektoris; muuta reitinguagentuuride tööd reguleerivad reeglid rangemaks; ühtlustada definitsioonid, mis hõlbustaks pankade võrdlemist.
Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker sõnastas paljude Euroopa riikide seisukoha, kui süüdistas globaalse finantssüsteemi kollapsi äärele sattumises viimaste aastate „arutut dereguleerimist“. „Turu tõrke korral peavad sekkuma riigid. See on valitsuste loomulik roll, ehkki see on ehk viimase 20 aastaga meelest läinud,“ ütles Juncker.
ELi eesistujariigi Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy ettepanekud kapitalismi põhjalikust reformist siiski üksmeelset toetust ei leidnud.
„Nagu ütles Saksamaa rahandusminister, ei saa nende finantsliikluseeskirjade tegemisel minna sellisesse äärmusesse, kus tehakse olulisi turumoonutusi ja sõidetakse turumajandusele sisse,“ ütles rahandusminister Ivari Padar Brüsselis pärast ministrite kohtumist. „Kindlasti on riike, kel on suured ambitsioonid riikliku majanduse taastamise suhtes. Riigid on täna finantsturgudel need, keda usaldatakse, kelle garantiid usaldatakse. See aga ei tähenda, et me peame minema totaalsetele turumoonutustele,“ ütles Padar.
Seotud lood
Eesti ei ole nende riikide hulgas, mis
Euroopa praeguses raskes majandusolukorras nõuaks euro stabiilse kursi
aluseks oleva reeglitepaketi leevendamist, kus eelarvedefitsiidi ülempiir
on 3% SKPst.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.