Kommentaar: mõtteviisi muutus aitaks meid

Nii võib pereisa õhtul salatit hakkides tulla ideele, kuidas seda kiiremini teha. Või töötaja, lihtsate ümberkorraldustega oma töös ettevõtte aega ja ressursse paremini kasutada. On oluline, et meie ühiskond kaasab igat liiget uuenemise protsessi, kus uued algatused on teretulnud, kus loovust ja leidlikkust toetatakse. Peame aru saama, et ainult koos toimetades saame liikuda igatsetud kõrgete palkade ja kõrge lisandväärtusega töö poole.

Kaasaegses maailmas jääb üha vähemaks töid, kus käsitööoskused antakse üle isalt pojale. Sellest on omamoodi kahju, aga me ei saa seda muuta. Andkem siis edasi väärtused nagu töökultuur ja -eetika, mis eestlasi läbi sajandite iseloomustanud on.

Riik peab senisest oluliselt jõulisemalt soodustama töötajate ja ettevõtjate õppimist ning viima haridussüsteemi paremini vastavusse tööturu vajadustele, vabastades ettevõtted töötajaile tasemekoolituse andmisel erisoodustusmaksust, tagades juurdepääsu teadmistele (kõikide tasemete ümber-, täiendus-, ja e-õpe) kõikides maakonnakeskustes, toetades riiklikult senisest enam elukestvat ja täiendusõpet.

Tuleb luua Arengufondi, EAS-i ja maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel ülikoole kaasates tööstusharude restruktureerimiskavad ning juurutada uute Eestisse sobivate kasvavate harude arenduspoliitikaid. Riikliku majanduspoliitika alused peavad toetuma teadlaste ja ekspertide, mitte ametnike ja poliitikute teadmistele.

Isegi kui kümnekordistaksime oma kulutusi teadus- ja arendustegevusele, ei muuda see tõika, et 99,9% maailma teadmistest luuakse väljaspool Eestit. Järelikult tuleb näha vaeva, et 99,9%-st rohkem osa saada.

Saame seda teha sageli juba olemasolevate vahenditega, parandades meie teadlaste suutlikkust rahvusvahelistes projektides osaleda. Paljud probleemid, millega tänapäeval maadeldakse, vajavad senisest suuremat koostööd ja EL võrgustikud pakuvad selleks suurepäraseid võimalusi.

Et tagada meie energiasüsteemi vähenev sõltuvus ühest tarnijast, tuleb kiiresti valmis ehitada Estlink II, mis meid kindlamini Põhjamaade energiaturuga liidab. Samal ajal tuleb Euroopa Komisjonis seada prioriteediks Läänemere supervõrgu väljaehitamine, mis annab meie avameretuulikutele ekspordituru ja raskel ajal tagab meile varustamise piisava energiahulgaga.

Kasvavad taastumatute energiaallikate hinnad ja mure kliimamuutuste pärast seavad meie energiasektorile radikaalse väljakutse. Tulevikumajanduses jääb ellu see, kes toodab lisandväärtust väikseima energiahulga ja minimaalse keskkonnamõjuga.

Energiasäästu majanduslik potentsiaal Eestis on hinnanguliselt 20-30% kogu praegusest energiatarbimisest. See tähendab, et meil on odavam soojustada maju, vahetada välja hõõglambid ja vähendada soojakadusid miinimumini, kui investeerida uutesse elektritootmisvõimsustesse.

Ambitsioonikad energiasäästu miinimumnõuded uutele ja renoveeritavatele hoonetele, energiat raiskavate toodete taunimine ning energia ja soojuse koostootmine efektiivseimal moel on näited tulevikuühiskonna suunal.

Majandusšokk ehk suudab meid panna nägema koostöö kasumlikkust, sest ilma koostöötahteta, igaüks oma isiklikku asja ajades, võime maha matta oma unistuse kaasaegsest, jõukast, õiglasest ja õnnelikust riigist.