Aasmäe: Eesti on paradigmaatilises kriisis

“Järgmine aasta tuleb mõtlemise ja ümberkorraldamise aasta. Ma loodan, et see praegune olukord aitab Eestil kiiremini ületada seda paradigmaatilist kriisi. Elu sunnib lihtsalt,“ ütles Aasmäe ning lisas: „Me peame vaatama, mis majanduses toimuvast on meie käes ja sellele keskenduma. Ülejäänuga ehk üleilmselt toimuvaga tuleb lihtsalt kohanduda.“

Tema sõnul on Eestit kohtunud kolm teineteist võimendavat kriisi. „Üks kriis on rahakriis, mis maailmas ligi hiilib. See tähendab, et laenuraha jääb vähemaks, see ei ole Eesti majandusele erakordselt ohtlik,“ selgitas ta.

„Teine kriis, mis on samal ajal kohale tulnud, on selle laenuvähenemisega kaasnev eelarvekriis,“ ütles Aasmäe ning lisas, et viimaste aastate laenuraha lihtsalt võimendas sisetarbimist. „Kui inimesed ostavad tooteid või teenuseid laenuraha eest, siis müüja maksab ära käibemaksu, aga nüüd, kui on laenude tagasimaksmise ajastu, siis neil käibemaksu ei ole," lisas ta ning ütles, et see on andnud tagasilöögi käibemaksu laekumisse.

Ning kolmas kriis ongi tema sõnul paradigmaatiline kriis, mis hiilis ligi juba tükk aega, kuid mida aitas maskeerida sisetarbimise kasv. Aasmäe sõnul on Eesti ostujõuline sisemajanduse kogutulu umbes 20 000 -21 000 dollarit ning praegu on Eesti olnud aastaid n. ö. „järelrühkiv ühiskond“.

„Kuidas jõukatele riikidele järele rühkida on seni olnud teada tee, kuid 20 000 dollarit on selline piir, kus sissetallatud rada kipub hajuma,“ selgitas ettevõtja. Sealt edasi tuleb juba rohkem mõelda, kuidas ja kuhu edasi minna,, Kui kogu aeg elada ülevõetud võtete najal, siis paratamatul on see juba natuke vana, võrreldes sellega, kellelt üle võtta. Nii jäädakse sabassörkijaks ja paigalmarssijaks. Tuleb hoiduda kordamast eilset päeva. Mina kirjeldaks seda füüsik Rutherfordi (Uus-Meremaalt pärit Briti füüsik Ernest Rutherford- toim.) sõnadega, mis ta 1920. aasta ütles I ilmasõjast räsitud Euroopa kohta, mis polnud nõus füüsikaalaseid uuringuid rahastama: “Härrased, meil ei ole raha, aeg on mõtlema hakata.” Eestis on samamoodi, lisas Aasmäe.

"Raha pole maailmast kadunud. Keegi ei tea, kuhu see raha edasi läheb. Ta otsib praegu seda kohta,“ rahustas Aasmäe murelikke.

Tema sõnul ei peaks üldse muretsema need, kes ei kavatse oma kinnisvara müüa ja kes ei ole võlgu. „Neil on absoluutselt ükskõik, kas maja hinnatakse ühele või kahele miljonile,“ ütles Aasmäe, kelle sõnul ei peaks võimetekohaselt elavaid inimesi kogu ümbritsev nutt ja hala üldse kõigutama.