Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki
sõnul on tänaseks päevaks meie majanduses käes aeg n-ö versioonivahetuseks, sest
Eesti majanduse uus kasvutsükkel saab tugineda senisest suurema lisandväärtusega
toodangule ja investeeringutele, mis kokkuvõttes suurendavad elanikkonna
ostujõudu.
Järgneb väljavõte Andres Lipstoki kõne ettekanne konverentsil Eesti Ettevõtlus 90 "Stabiilne rahasüsteem – ettevõtluse eeldus":
Raha stabiilsus on Eesti arengus olnud võtmekohal ka hiljem. Pärast esimest iseseisvust arvati, et tööstus peab tuginema riiklikele laenudele ja hiigelsuurele Vene turule. Krediidiinflatsiooni, valede laenuotsuste ning kattevara ja riigieelarve puudujäägi tulemuseks oli aga inflatsioon ja vahetuskursi langus. Noore vabariigi majandus sai jalad alla alles pärast Eesti Panga ja rahareformi 1928. aastal. Kroon täitis oma rolli ka 1930ndate suurest majanduskriisist väljumisel, kui see seoti Inglise naelaga.
Stabiilse rahasüsteemi eelised on meile kõigile selgeks saanud 1992. aasta rahareformiga. Ilma tugeva kroonita oleks olnud tunduvalt raskem saavutada ülejäägis eelarveid, usaldusväärset pangandust ja koos sellega majanduskasvu.
Indrek Kald
Tänaseks on aga nii meie majandusel kui ka raha- ja finantsstabiilsusel ees uued ülesanded. Kasvuetapist, mida toetasid õnnestunud sisemaised reformid, agarad ettevõtjad ja võimalused, mida pakkus ühinemine Euroopa Liiduga, on saanud langus. Kuivõrd tõus oli kiire ja jõuline ning ületas meie potentsiaali, kasutasime me pea täielikult ära seda tõusu toetanud eeldused. Pean silmas näiteks odavale tööjõule orienteerumist.
Möödunud aastal USAst alguse saanud ja pärast seda üle maailma lahvatanud finantskriis ei tee meie ülesannet sugugi kergemaks. Maailma majanduskriis mõjutab suhteliselt rohkem väikesi riike, seda nii Euroopa Liidus kui väljaspool. Väikeriikide majandus sõltub paljuski ekspordist ning kriis suuremates riikides kahandab oluliselt nõudlust välisturgudel. Samuti on väikeriikidel ja nende ettevõtetel praeguses olukorras palju raskem finantsturgudelt laenu saada. Olgem ausad, me ei tea, millal taastub suurte riikide majanduskasv ja finantsturgudel julgus jälle laenu anda. See võib võtta lühikese aja, kuid võib kesta ka pikki aastaid.
Eesti majandust mõjutab praegu kaks põhitegurit. Ühest küljest jätkub sisenõudluse kohandumine pärast kiiret kasvu. Teisest küljest kahaneb välisnõudlus, sest majanduskasv Eesti peamistel eksporditurgudel aeglustub. Majanduslangust näeme nii sellel kui ka järgmisel aastal. Arengu järkjärgulist hoogustumist on oodata alles alates 2009. aasta teisest poolest. Paljude analüütikute arvates on isegi see ootus liiga optimistlik.
Seotud lood
BLRT kommunikatsioonijuhi Anu Halliku sõnul
pole Eestis ühtegi sellist ettevõtet, mis maailmamastaabis oleks suur, et omada
mingitki kaalu, tuleks tekitada suurtööstus.
Järgmise aasta suruv seis majanduses teeb
ettevõtjad murelikuks, homse päeva peamiseks mureallikaks on neile kliendid, kes
võivad raskustesse sattuda ning kelle käitumist on raske ette aimata.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.