BLRT kommunikatsioonijuhi Anu Halliku sõnul
pole Eestis ühtegi sellist ettevõtet, mis maailmamastaabis oleks suur, et omada
mingitki kaalu, tuleks tekitada suurtööstus.
„Et omada mingitki koostöövõimekust maailmategijatega on meil vaja tekitada oma suurtööstus. Vastasel juhul jääme juhuslike, odavate allhangete tegijaks igavesti“ märkis Hallik täna konverentsil “Eesti ettevõtlus 90“.
Tema sõnul on vaja paika panna riiklikud prioriteedid tulevikuks, samuti tagasi võita välisinvestorite usaldus. Eesti tööstus vajab Halliku sõnul eelkõige stabiilset seadusandlikku võrku ja stabiilset maksukeskkonda selleks, et investorid oleksid huvitatud ja julgeksid tööstusesse raha paigutada.
„Ei saa loota, et lihtne teenustemajandus viib Eesti järele arenenud tööstusriikidele. Eesti areng saab olla peamiselt tööstustoodangu ekspordil põhinev,“ märkis Hallik, kelle sõnul me vajame praeguses majanduslanguses uut majandusjõudu langusest välja tulemiseks ja selline jõud saab tuleneda eelkõige tööstustootmisest.
Seotud lood
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki
sõnul on tänaseks päevaks meie majanduses käes aeg n-ö versioonivahetuseks, sest
Eesti majanduse uus kasvutsükkel saab tugineda senisest suurema lisandväärtusega
toodangule ja investeeringutele, mis kokkuvõttes suurendavad elanikkonna
ostujõudu.
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki
sõnul peavad nii ettevõtjad kui ka valitsus oma sammude kavandamisel arvestama
täiendava kulude kokkuhoiuga.
BLRT osaleb Stockholmi veealuse
metrootunneli ehituses, tellimuse maksumus on 150 miljonit Eesti krooni.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.