Merko Ehituse kolmanda kvartali puhaskasum
kahanes aastataguse ajaga võrrelduna 54 protsenti, 53,7 mln kroonile.
Ettevõtte käive kahanes 14 protsenti, 1,18 miljardile kroonile.
Perioodi tulude vähenemise tingis majanduse üldisest madalseisust tingitud nõrk konjunktuur ehitussektoris, kirjutas ettevõte börsiteates.
III kvartalis teenis kontserni 15,3 mln krooni kahjumit elamuarendusprojektide valmistoodangu allahindamisest kaetavale väärtusele (turuhinda). Merko Ehitus kontserni varud, sh lõpetamata ning valmistoodang on kajastatud ettevõtte aruannetes soetamishinnas, mis juhtkonna hinnangul ületab varade kaetavat väärtust hetke hinnatasemetel.
Tulenevalt ehitustegevuse inertsusest võib suuremat langust oodata IV kvartalis ning 2009. aastal. Oluliselt halvenes III kvartalis globaalsest finantskriisist räsitud lokaalne finantseerimiskeskkond. Finantsinstitutsioonide konservatiivsus saavutas uue taseme – isegi tugeva rahavooga toimivate projektide investeeringute ning käibevahendite rahastamine on kujunenud väga keeruliseks, rääkimata täiendavate uute projektide alustamisest. Aasta algusest alates on oluliselt karmistunud eraisikute eluasemete soetamiseks antavate laenude tingimused: omafinantseeringu nõue on kasvanud 10%lt 25-30%ni ning intressimarginaal 0,5-1%lt 1,5-3,5%ni. Erainvesteeringute suurimateks probleemideks on ahenevad finantseerimisvõimalused ning ebakindlus tuleviku suhtes. Vaatamata ülisoodsatele ehitushindadele puudub arendajatel huvi ning julgus uute projektide algatamiseks.
Nõudluse vähenemine ning konkurentsi tihenemine on viinud teenuste hinnad alla ning nende edasine alanemine esitab väljakutse ehitusettevõtete jätkusuutlikkusele. Tõenäoliselt toob lähitulevik kaasa finantsiliselt nõrgemate ja vähem efektiivsete ettevõtete likvideerimisi. Eelnevatel perioodidel sõlmitud ning hinnalanguse perioodil teostatud töödest tulenev ajutine kasumlikkuse paranemine võib olla lühiajaliseks efektiks peatöövõttu pakkuvatele ehitusettevõtetele. Enamus uutest töövõtu pakkumistest tehakse kulude lähedaste hindadega ning seetõttu keskpikas perspektiivis ehitusvaldkonna kasumlikkus kindlasti väheneb.Elamispindade turg jäi III kvartalis äraootavaks, jätkus hindade alanemine ning toimusid esimesed tõsisemad pankrotid. Märke elamis- ja kommertspindade nõudluse paranemisest lähiperspektiivis ei ole. Eeldusel, et 2009. aastal suudab finantssektor taastada usalduse, normaliseerub laenuturg ning majanduskeskkond tervikuna paraneb, võib esimesi paranemise märke arendusvaldkonnas oodata 2010. aastal. Arendustegevuse suurimateks väljakutseteks kujunevad toimetulek ahenenud finantseerimisvõimaluste ja likviidsusprobleemidega ning kulude jõuline kokkuhoid.
Merko Ehituse nõukogu liige Tõnu Toomik ja juhatuse esimees Tiit Roben
Seotud lood
Ootasime Merko Ehituse tulude kukkumist
paar protsenti, kuid tuli üle kümne, kommenteeris ettevõtte kolmanda kvartali
majandustulemusi LHV analüütik Sten Pisang.
Merko Ehituse aktsionär Stefan Andersson
leiab, et vaba raha olemasolu on Merkol hästi ajastatud.
Avalik sektor on ehitusturu suurim
tellija järgmised 4-5 aastat. Avatud konkursside põhimõtte rakendumine võiks
tuua reaalse konkurentsi ka seni suletud teedeehituse turule, seda on kinnitanud
ka viimased hanked, mil uued tulijad on suutnud pakkuda paremaid
hindu, märgib Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben saadetud
teates.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.