Ootasime Merko Ehituse tulude kukkumist
paar protsenti, kuid tuli üle kümne, kommenteeris ettevõtte kolmanda kvartali
majandustulemusi LHV analüütik Sten Pisang.
„Kui tulude osas olid tulemused üsna ootuspärased, LHV prognoosidele jäädi alla 11,3%, siis kasumlikkuse osas oli pilt palju negatiivsem,“ rääkis Pisang ning lisas siis: „ootasime, et tulud kukuvad eelmise aastaga võrreldes 2,8%, kuid tegelik kukkumine ulatus 13,7%-ni.“
Pisang märkis, et sarnaselt Ehitusega oli Merko kasumlikkus väga tugeva surve all ja tõenäoliselt näeme sarnast pilti ka järgmisel aastal, kuid järgmise kvartali kasumi või kahjumi osas ta spekuleerima ei hakkaks. „Vaatame LHV prognoosid uute tulemuste valguses üle ning tõenäoliselt korrigeerime neid allapoole,“ sõnas analüütik.
Olukord ehitusturul on väga nõrk, nagu ka Merko ise aruandes kinnitab, ning järgmine aasta saab suhteliselt keeruline olema, rääkis Pisang, kes nentis, et positiivse poole pealt võib välja tuua Merko tugeva likviidsuse (raha on peaaegu 800 miljonit krooni), mis on rasketes finantseerimistingimustes ellujäämiseks kindlasti hädavajalik.
„Paljud väiksemad arendajad ja ehitajad seisavad kas juba täna või lähiajal silmitsi likviidsusprobleemidega,“ ütles analüütik.
Seotud lood
Merko Ehituse kolmanda kvartali puhaskasum
kahanes aastataguse ajaga võrrelduna 54 protsenti, 53,7 mln kroonile.
Merko Ehituse aktsionär Stefan Andersson
leiab, et vaba raha olemasolu on Merkol hästi ajastatud.
Avalik sektor on ehitusturu suurim
tellija järgmised 4-5 aastat. Avatud konkursside põhimõtte rakendumine võiks
tuua reaalse konkurentsi ka seni suletud teedeehituse turule, seda on kinnitanud
ka viimased hanked, mil uued tulijad on suutnud pakkuda paremaid
hindu, märgib Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben saadetud
teates.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?