Eestis laiendab töötusekoll oma haaret, aga
tervishoiusektorisse tal asja pole - võrreldes möödunud aasta sügisega on
tööpakkumiste hulk hoopis suurenenud.
CV-keskuse ärijuht Kadri Johanson ütles Meditsiiniuudistele, et nende portaalis on tervishoid/farmaatsia tööpakkumiste osas üks stabiilsemaid - terve selle aasta jooksul on pakkumiste arv püsinud 120 ja 175 vahel.
Kui tänavu on korraga üleval keskmiselt 139 tööpakkumist, siis eelmisel aastal oli kolmandas ja neljandas kvartalis pakkumisi oluliselt vähem - keskmiselt 101. See fakt võib anda kindlustunde meditsiiniharidusega inimestele, aga pole kuigi rõõmustav haiglatele. Ja seda eriti just maakonnahaiglatele, kelle kuulutused põhiliselt tööotsingute portaali rikastavad.
Väikesed haiglad lisavad tavaliselt korraga terve rea pakkumisi: näiteks oli novembri esimeses pooles Rakvere haiglal 15 ja Ida-Viru keskhaiglal 18 vaba ametikohta.
Johansoni sõnul on maakonnahaiglad ka CV-keskuse murelapsed, sest portaal proovib omalt poolt abi pakkuda klientidele, kelle kuulutuste vastu on huvi kõige väiksem. Sageli tuleb atraktiivsemaks putitada just üldhaiglate töökuulutusi.
Rakveres asus tööle residentuuri lõpetanud noor arst. Peaarst Sirje Kiisküla sõnul tuli Rakveresse viimati noor spetsialist kümme aastat tagasi. See üksik meeldiv juhus ei päästa siiski haiglat üldisest kaadripuuduse probleemist.
Kiisküla tõdes, et 37 põhikohaga töötava arsti keskmine iga on 53 eluaastat. Päris mitu arsti on jäänud ka pensionile, kuid hea vorm lubab neil veel edasi töötada.
"Endastmõistetavalt ei tee nad enam nii palju valveid kui varem. Siit ka mitmel eriala vajadus valvearstide järele," märkis peaarst.
Narva haigla otsib CV-keskuse kaudu 14 töötajat - kuulutused on üleval nii eesti kui ka vene keeles. Juhatuse esimees Olev Silland tõdes, et neil pole tööjõupuudus veel väga kriitiliseks kujunenud, kuid nad vaatavad paar aastat ette.
Praegune aeg aga ei soosi otsinguid. Sillandi sõnul pani Ida-Virumaale põntsu see, et suvel kaotati seadusandlusest pooleaastane adaptsiooniperiood, mis võimaldas haiglal Venemaa arste tööle palgata.
"Selle mehhanismi kaudu saime endale rea arste. Meile tuli selle seaduse kaotamine täitsa üllatusena ja hing oli täis - see oli võimalus Ida-Virumaa jaoks," ütles Silland.
Tartu või Tallinnaga ei suuda Narva konkureerida ega sealt arste üle osta. Haiglal on sel aastal kõigist rahalistest vahenditest tervelt 60% palgakuluks läinud.
"Regionaalhaiglal läheb alla 50% tulubaasist palkadeks. Vaatamata sellele on seal palgad paar korda suuremad kui Narva haiglas," võrdles Silland.
Seotud lood
Kui varasematel aastatel pole viimase
kursuse arstitudengitel olnud probleeme raviasutustes töö leidmisega, siis
tänavu neid näiteks abiõdedeks või hooldajateks enam ei võeta.
Kuressaare haigla loodab kohalikes spaades
toimuvate koondamiste tõttu saada leevendust oma tööjõuprobleemidele.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.