Euroopa riikide majandus vajab
lisastiimulit - täna avalikustab Euroopa Komisjon oma ettepanekud, kus kesksel
kohal on eelarvekulutuste suurendamine ning ELi abirahade kiirem
käikulaskmine.
Eesti on paraku nende liikmesriikide hulgas, kellel eelarvepoliitika edasiseks lõdvendamiseks palju enam ruumi ei ole, ütles rahandusministeeriumi nõunik Märt Kivine.
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso tahab "kriisipaketiga" lüüa kaks kärbest ühe hoobiga - peatada Euroopa majandusolukorra halvenemine ning laduda vundament uueks tõusuks, kui torm on möödas.
Nii ei räägi komisjoni ettepanek üksi maksukärbetest ja riiklike kulutuste suurendamisest, et lühiajaliselt nõudlust ja hõivet üleval hoida, vaid kutsub panustama ka haridusele, innovatsioonile ja uudsetele tehnoloogiatele üleminekuks, näiteks säästlikumale energiakasutusele.
Komisjoni soovituste hulgas on ettepanek ettepoole tuua riiklikke investeerimisprojekte, mis annaks väikefirmadele tööd ja väldiks pankrotte, kergendada tööjõu maksustamist ning suunata käibemaksu kärbetega üleminekut keskkonnasäästlikule tehnoloogiale. Samuti tahab komisjon kiirenda ELi abirahade kasutamist, lihtsustades abi taotlemise bürokraatiat.
Igasugune abi eelarvest peab olema liikmesriikide vahel koordineeritud, kiire, efektiivne ning kindlasti ajutine, toonitab komisjon. Perspektiivis peavad ELi riikide eelarved jälle tasakaalu saama.
Paketi maht selgub täna. Saksa majandusministri Michael Glosi nimetatud summat, 130 miljardit eurot, mis vastab 1 protsendile ELi SKPst, pole Brüssel kinnitanud. Lõpliku otsuse teevad ELi valitsusjuhid detsembris ülemkogul.
Kivine usub, et kui tingimuseks jääb 1 protsent riigi SKPst, on Eesti selle võrra juba oma eelarvepositsiooni majanduse ergutamiseks järele andnud: 2,7 protsendiga ülejäägis eelarvest on saanud 1,5-1,9protsendilise defitsiidiga eelarve. Lubatud 3 protsendi piiri SKPst ei saa Eesti ületada, ehkki euroala liikmetele võimaldavad reeglid "erakorralises" majandusolukorras ka normidest hälbida. "Kuna Eesti on ERM2 liige kindla eesmärgiga eurole üle minna, siis meie liikumisruum on võrratult väiksem," ütles Kivine.
Riikide majandustsüklid ja vajadused on erinevad. "Komisjoni pakett on pigem heade ideede kogumik, mida riigid peavad kaaluma läbi enda eesmärkide ning majanduse olukorra prisma," ütles Kivine.
Seotud lood
Läti peaminister Ivars Godmanis ütles kolme
peaministri kahepäevase kohtumise järgsel pressikonverentsil, et Läti on
alustanud läbirääkimisi IMFiga võimaliku toetuse asjus.
Euroopa Komisjon avalikustas täna
ettepanekud majanduse stimuleerimise paketiks, mille maht on 1,5% 27
liikmesriigi SKPst ehk 200 miljardit eurot.
Euroopa Komisjoni täna avalikustatud
ettepanekutes ELi majanduse ergutamiseks pannakse suurt rõhku
infrastruktuuriprojektidele, mis võivad kiirendada ka energiaühenduste
väljaehitamist Balti riikide ja Lääne-Euroopa vahel.
Saksamaa kantsler Angela Merkel kritiseeris
USA ja teiste riikide valitsusi, mis on teinud „odavast rahast“ põhihoova tänase
majanduskriisi arstimisel.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.