Euroopa Komisjon avalikustas täna
ettepanekud majanduse stimuleerimise paketiks, mille maht on 1,5% 27
liikmesriigi SKPst ehk 200 miljardit eurot.
Rahasüst on suurem kui seni võimalikuks summaks spekuleeritud 130 miljardit eurot.
170 miljardit eurot sellest paneksid välja liikmesriigid, 30 miljardit Euroopa Liit. Sellest 30 miljardist eurost tuleks omakorda 14,4 miljardit eurot Euroopa Liidu eelarvest ning 15,6 miljardit eurot laenudena Euroopa Investeerimispangalt, teatas Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.
Barroso sõnul on Komisjoni soovitus kui "tööriistakast", kust iga liikmesriik saab endale valida meetmed, mis sobivad just selle riigi majanduse olukorrale.
Pakett võtab arvesse meetmed, mis erinevad ELi riigid on juba oma majanduse ergutamiseks vastu võtnud, viimati sel nädalal Suurbritannia.
1,5% ei tähenda, et iga riik peab sellise summa kulutama oma majanduse ergutamiseks, ütles Barroso. Riikide olukord on erinev, mõned teevad rohkem teised vähem, jätkas ta. Omavahel koordineerides loodame aga kokkuvõttes selle suurusjärguni jõuda, ütles Barroso.
Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kahaneb euroala SKP kolm kvartalit järjest ning kasvab tuleval aastal vaid 0,1%. See oleks halvim näitaja 1993. aastast.
Seotud lood
Saksamaa valitsuskoalitsioon on jõudnud
üksmeelele majanduse täiendava abipaketi mahus, kuid vaidlused jätkuvad
detailide ümber, eelkõige maksude üle.
Euroopa Komisjoni täna avalikustatud
ettepanekutes ELi majanduse ergutamiseks pannakse suurt rõhku
infrastruktuuriprojektidele, mis võivad kiirendada ka energiaühenduste
väljaehitamist Balti riikide ja Lääne-Euroopa vahel.
Saksamaa kantsler Angela Merkel kritiseeris
USA ja teiste riikide valitsusi, mis on teinud „odavast rahast“ põhihoova tänase
majanduskriisi arstimisel.
Euroopa riikide majandus vajab
lisastiimulit - täna avalikustab Euroopa Komisjon oma ettepanekud, kus kesksel
kohal on eelarvekulutuste suurendamine ning ELi abirahade kiirem
käikulaskmine.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.